Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik.........................................................................................................
Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles ainult ühte hoonet, selle otstarbekust ja mugavust, siis Jones lähtus linnast kui terviklikust organismist. Esimesena pani Jones uues linnaplaanis paika Covent Gardeni, mille rajamisest sai alguse Londoni geomeetrilise põhiplaaniga väljakute ja skvääride loomine - tegelikult olid need regulaarse linnaplaneeringu esimesed killud, mis lülitati inglise linnade keskaegsesse tänavastikku.
näitaja alla 17%. Hea jalgratas maksab vaid 23 % auto hinnast, sõidab ilma kütuse ja kindlustuseta, vajab vaid minimaalset hooldust ning võib vabalt parkida peaaegu kõikjal. Tervis paraneb Lääne ühiskondades troonivad surmapõhjuste esirinnas südamehaigused, diabeet ja sõltuvusprobleemid. Kõik need hädad on paljuski põhjustatud mugavast ja füüsiliselt passiivsest eluviisist. Uuemad linnakeskkonna uuringud on näidanud, et linnaplaneeringu alaste võtetega on võimalik inimesi suunata rohkem jala käima ning rattaga sõitma. Füüsiline aktiivsus oma igapäevakäikude sooritamisel ongi ainus realistlik võimalus saamaks enamikku inimesi end liigutama. Austraalias tehtud katse käigus kasutas sada inimest aasta jooksul igapäevaseks töölkäimiseks jalgratast. Kaheteistkümne kuu möödudes oli paranenud nende kõigi füüsiline võimekus ja verenäitajad, vähenenud aga südameataki oht. Ka vaimne tervis paraneb
4. CIAM ja modernistliku arhitektuuri peamised arenguetapid, esindajad, olulised teosed (7 näidet) CIAM-(International Congresses of Modern Architecture) 1928-1959, eesmärk oli modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. CIAM ei tegelenud ainult Modernse Liikumise arhitektuuriliste printsiipide vormistamisega, vaid nägi ka arhitektuuri kui majanduslikku ja poliitilist vahendit, mida saab kasutada, et parandada maailma läbi hoonete disaini ja linnaplaneeringu. Modernismi ja CIAM-i peamised arenguetapid saab välja tuua CIAM-i koosolekutena, kus keskenduti: · minimaalsele eluasemele · ratsionaalsetele ehitusmeetoditele · funktsionaalse linna põhimõtetele. CIAM pakkus välja, et linnade ühiskondlikud probleemid saaks lahendada range funktsionaalse eraldamisega ja elanikonna jaotamisega pikkadesse korterelamutesse. · Elamutele ja linnade taastamisele · Kunstile ja arhitektuurile · Linnasüdamele/kesklinnale
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2011
eeldused: strateegilise planeerimise traditsioon omavalitsuste rahastussüsteem sotsiaalmajade massitootmine maapoliitika (land policy). (Dieleman, 1996) Üheks Hollandi linnaplaneerimise omapäraks on elamufondi loomine. Nimelt rajatakse valmis teatud hulk sotsiaalkortereid, et neid vajaduse korral hättasattunud inimestele jagada. Kogu Hollandi linnaplaneerimise kokkuvõtteks võib väita, et täielikku hinnangut kompaktse linnaplaneeringu edukusele anda ei saa. Hollandi Randstadis pole toimunud tohutut linnade laialivalgumist. Samas aga on kesklinnad kaotanud tööjõudu ja töökohti, kuid SKT ning elamufond pole absoluutarvudes vähenenud. (Dieleman et al., 1999) Joonis 3. Rahvaarv Randstadi suuremates linnades. Joonis 4. Randstadi skemaatiline kaart. 6. Laialivalguv linn Valglinnastumine on linna ruumiline areng väljapoole selle piire maapiirkondadesse ning seda
keskkonda (Banister, 2000). Toetudes väliskeskkonna võimalustele, propageerib ühiskond uusi väärtusi muutmaks elulaade keskkonnasõbralikumaks. Sellisteks välise keskkonna piiranguteks on linnaplaneeringud. Säästev linnaplaneering on linna terviklik planeerimine eesmärgiga rahuldada linnaelanike sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused võimalikult väikese otsese ja kaudse energia- ning materjalikuluga, otstarbeka maakasutusega keskkonda kahjustamata. Säästva linnaplaneeringu toetamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi (Kjaersdam, F.1997. Tsit. Tengström, E. 1997): - Linnakeskuste rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada autoliiklust ja eelisarendada ühiskondlikku transporti. - Kompaktse linna idee, kus eesmärgiks on takistada suburbaniseerumist, mis suurendaks mobiilsust. Linnas tuleb vabad pinnad muuta eluasemeteks, mitte ametiruumideks. Linna ümbritseks aga väljaehitamata looduslikud alad.
komponent, et ta on rahva ühise kultuuri, ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku pärandi mitmekesisuse väljund ning rahva identiteedi looja; o defineerima ja rakendama maastikupoliitikat, mille eesmärk on maastike kaitse, hooldamine ja planeerimine; o leidma võimalusi kaasata üldsust, kohalikke ja piirkondlikke võimuorganeid ning teisi maastikupoliitika väljatöötamisest ja rakendamisest huvitatud osapooli; o integreerima maastiku oma regionaal- ja linnaplaneeringu poliitikasse, kultuuri-, keskkonna-, põllumajandus-, sotsiaal- ja majanduspoliitikasse, samuti kõikidesse teistesse poliitikatesse, mis võivad maastikke otseselt või kaudselt mõjutada. Konventsiooni rakendamise erimeetmetest võiks esile tõsta vajaduse suurendada inimeste teadlikkust maastike väärtusest praegu ja edaspidi, eelkõige korraldades koolitust ja suunates haridust. Samuti kohustub iga konventsiooni osapool määrama kohalike silmis väärtustatud
annaabi.ee 
