süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist).
kutsumus eneseteostamise ja enesearendamise vahend moraalne kohustus tunnustus ja saavutus eneseväärikuse allikas individualiseeritud pikaajaline töö ühe tööandja juures subjektiseeritud Individualiseeritud – indiviidid loovad ise oma elulugusid, eneseteostus ja saavutus on esikohal. Individualiseerimise lähtekohaks on konkurents, hõive, haridus ja mobiilsus. Subjektiviseeritud – isikuliste omaduste kasvav roll. Paindlikkus – tööaja pikendamine põhivahendite efektiivsemaks kasutamiseks, tööaja ja töötamiseaja sobitamine sõltuvalt nõudluse kõikumisest, kulukate tööaja organiseerimisvormide asendamine odavamatega Töösfäär: • Globaalne tööjõu liikumine- vähest ja keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad, globaalne elitaarne tööjõuturg • Mittestandartsetel hõivetingimustel töötamine
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendi
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem,
Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, omand ja juhtimine lahutatud Tööjaotus, dubleerimise vältimine, keerukad tegevused jagatud osadeks. Selgelt määratletud käsuliinid Universaalsed reeglid, formaalsuse (protseduurilise, menetlusliku külje) olulisuse kasv Domineerimine ja rollide täitmine teadmiste / kompetentsi alusel Legaalse domineerimise tähtsaim ja kõige iseloomulikum element Peamised domineerimistüübid- *M.Weber Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem: Materiaalne ja kutsetöö -alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks;
(1)Riik kui ins'tutsioonide tagaja-kõige laiemas tähenduses("kehtestab mängureeglid"/"tagab ühtlase mänguruumi"). (2)Riik kui tulude jaotaja ja "kindlustusfirma" (kurjuse vältimine/"piruka jagamine"). (3)Riik kui majanduskasvu edendaja(õnne suurendamine/"piruka suurendamine"). · Tark spetsialiseerumine ja teadmistepõhine majandus tähendab majanduse struktuurset muutust läbi "paremate" tegevuste valiku ja arendamise. Avalik eetika ( Leno Saarniit) · Bürokraatia teke o Ratsionaaliseerimise kav- distsipliin, tehnilised teadmised, impersonaalsus. · EKSAMIL: Weber'i bürokraatia ideaalmudel- HETTELK o Hierarhia, elukutselisus, teadmised, tööjaotus, edutamine, legaalsus, kirjalikkus. · Ametnike kohustused sellisel taustal: Seaduste järgimine, aluumine, enese arendamise kohustus, ajaga kaasas käiminie, erapooletu-ei lähtuta erakonna otsusest, lähtutakse
Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid
niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sots
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
