11.a klass Tallinn 2011 Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu talletatakse ja mälestatakse skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja rahvapärimusele toetuvad skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida. Keerulise ajalooga Eestis on üldine arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine. Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga Eestis on väga populaared mälestusmärgid sõduritele, väejuhtidele, riigijuhtidele ja võõrvõimude esidajatele. Siiski on eestalsed suutnud hoida oma isamaalisust ja püstitanud skulptuure just eestlastele omastel teemadel
Tihti oli ühel mehel rohke, kui üks kepp . Erinevaid keppe kasutatid, kas kontorisse tööl käimiseks, õhtul või nädalavahetusel välja minnes. Jalutuskeppe ei kantud kui kõndimise abivahendit vaid näitamaks omaniku jõukust ja head maitset. Kepid väljendasid mehe psüühikat, mis pidi assotsiatseeruma jõu ja võimuga nagu kuningad või Mooses, kes kasutas keppi ,et lained laiali ajada. 17. Sajandil panid mehed käest ära mõõgad, et võtta kasutusele kepp. Jalutuskepid kadusid linnapildist 1940 ndatel aastatel, kui inimesed lõpetasid nende kasutamise. Kuid sinnamaani toodetud eriliste ja harukordsete keppide hinnad kõiguvad tänapäeval kollektsionääride käes 500-5000 eurot 1650 aastal, kui jalutuskepid esmakordselt kasutusele võeti, siis kõige levinum oli ,,malacca" . Nimetus tuli puu järgi, mis tul Malacca väinast, Malaisiast. Puu osteti Suurbritanniasse ekstootilise materjalina, mille tehingut võiks tänapäeval võrrelda sellega, kui täna osta midagi kuu pealt.
söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk. Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks. Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda. Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka kaupmeestele väljaveoks. (PILT: keskaegsest linnapildist) 4. Tsunftid ja gildid Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad, kusjuures vastava ala arenedes või toimuda kitsam spetsialiseerumine ja sellega seoses uute tsunftide moodustumine. Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle.
Tuleb vaid pöörata pilgud suuremate teadetetahvlite või tabloidi suunas ning agiteerivate pealkirjadega loosungid püüavad tähelepanu. Seda hõlpsam on vaadelda propagandat hetke Kohalike Omavalitsuste Valimiste taustal. Kõige levinumad ja silmapaistvamad on kindlasti suured plakatid paneelmajade fassaadidel ning kirevad bannerid interneti avarustes. Kõigi nende sõnumid on uued ja paljulubavad, kuid sisult trafaretsed. Häid näiteid sellele on palju. Antud plakat on pärit linnapildist. Joonis 1. Väliplakat (foto erakogust). Samuti hea näite toob järgnev väljalõige internetist, kus ainuüksi poolelt lehelt leiab kahe vastasleeri loosungid. Hetkel on konkurents suur ja enda ideede levitamiseks kasutavad erakonnad maksimaalseid väljundeid. Peale tavalisemate vormide, tulevad erakonnad tihti välja ka uute ja kurioossete propaganda ideedega. Huvitava lahendusega tuli näiteks välja Rahvaliit viimastel riigikogu valimistel
Hattorpest ühele poole jääb Bremeni torn, teisel pool on linnamüüris Stoltingi torn. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 oli Tallinna linnaisade seas keegi Hattorpe, torn võis saada nime tema või ta mõne sugulase järgi. [1] 1878. aastal ehitas arhitekt Rudolf Bernhard, Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi esimene rektor endale torni krundile Pikk 62 neogooti stiilis maja. "Ajal, mil paljude tornide viimased jäänused linnapildist järjest kadusid, kujundas Bernhard linnamüürist ja tornist oma hoone kagufassaadi. Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis."[2] Bremeni torn Bremeni torn (vaade Vene tänavalt)
Nõudis preestritelt filosoofia-alaste teadmiste täiendamist, jutluste pidamist templites ning tegelemist vaeste eest hoolekandega Filosoofiline religiooni tõlgendus Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust Keiser Theodoodus keelustas olümpiamängus, ohvritoomise, kodused austustalitused (geeniuse ja juno austamine, penaadide ehk maja ja kodukolde kaitsjate austamine) ning sulges kõik Kreeka-Rooma religiooni templid. Tulemusena kaob Kreeka-Rooma religioon linnapildist ning 4.-5. sajand kaob täielikult. Manilus Manilus kuulub rajatud usundite hulka rajatud Mani (216-276/7) poolt, kes sündis Mesopotaamias, Partia riigis. Tema eluajal valitses Pärsias Sassaniidide dünastia. Manilus on üks usunditest, mis riigiusundi (zoroastrismi) kõrval eksisteeris. Mani lõi teadlikult sünkretistliku ning universaalse usundi. Mani: Isa kuulus Elkesaiidide hulka praktiseerisid veeriitusi
Radburn’i-printsiibid – tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu Modernismi ruumikäsitlus • Üksikhoone peab olema fookuses, mitte linnaruum. Objektid peavad olema vaadeldavad igast küljest – linnaruum tuleb lõhkuda hoonete vaadeldavuse saavutamiseks • Tulemuseks vabapaigutusega hooned – nn vabaplaneering kus hooned ei paikne tänavajoonel • Hooned paiknesid nn antiruumi keskmes, moodustamata tänava- ja väljakuruume • Linnapildist eemaldati visuaalne sekventsus ja dünaamilise tänavaruumi elemendid: ruumilised tänavad, platsid, väljakud • Linn muutus ühtse hoonete ja nende fassaadide poolt moodustatavate linnaruumidega kompleksist omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleksiks • Kui varem olid tähtsal kohal fassaadi- ehk tänavajoon ja kvartali struktuur, siis nüüd võis ehitada ilma igasuguste piiranguteta – linnaplaneerimise koordineerimine raskenes