Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid 1944-1945 Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri
a. barakk-asulad), kuid teatavate tunnuste alusel saab neid siiski klassifitseerida. 2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised; 4) Maakond – II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; - 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. 2C. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv)
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks?
Näiteks: elamu majandus võib produtseerida ja tugevdada võõrastumist majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes vormides, jagab linna rajoonideks. Sotsioruumiline segregeerimine säilib, sest kinnisvara turg juhatab territooriumi, kuidas see kasutatakse ja vahetataske. 3. Johnson Glover «Understanding Urban Public Space in a Leisure Context» Eksisteerib palju avalike kohta linnas: parkid, linnapiirkonnad, muruplatsid, aiad, mänguväljakud, kaubanduskeskused, kõnniteed, tänavad jne. Enamus neist on meelelahutus iseloomuga. Linna avalikud kohad on eriti olulised asukohad linnaelanikude igapäevaelus, sest nad põhjustavad kodanike osaluse, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalsete grupide aktiveeringu, nad pakuvad võimaluse koguda, sotsialiseeruda, puhata, festivali, samuti proteste ja meeleavaldusi organiseeruda, hoidvad linnakultuuri. Need funktsioonid on kooskõlastatud inimeste
(slaid 1) Hispaania (slaid 2) · Hispaania on kuningriik Lääne-Euroopas, Pürenee poolsaarel. · 1930. aastal elas Hispaanias umbes 23,5 miljonit inimest. Praegu on see arv ligikaudu 45 miljonit. Rahvastikust enamuse moodustavad hispaanlased ehk kastiillased, umbes kuuendiku katalaanid, väikse osa moodustavad veel galeegid, baskid ja mustlased. · 20. sajandi alguses ei olnud majandus kõrgelt arenenud. Heas seisus olid eelkõige linnapiirkonnad, kus tegeleti tekstiilitootmisega. Rauasulatustehaseid oli vähe, ka I MS ei toonud valutöökodade kasvu olulist suurenemist. Põllumajanduse saagikus võrreldes teist Lääne-Euroopa riikidega oli väike. Tänaseks on olukord muutunud. Hispaania kuulub tänapäeva maailma suurimate tööstusriikide hulka (7. koht 2003. aasta maailmamajandusedetabelis). Sõja põhjused (s3) 1936.-1939. aastal peetud kodusõja põhjuseid võib otsida sõjale eelnenud ligikaudu 130
võrrelduna nt Soome ja Rootsiga Võib eeldada vajadustest ja võimalustest tingitud mobiilsuse edasist kasvu ka Eestis Pendelrände osas on Eestis märkimisväärsed geograafilised erinevused vastavalt linnade suurusele ja maakohtade geograafilisele asendile, kaugusele eri suurusega linnadest Eelkõige eristuvad üheltpoolt suuremad linnapiirkonnad, teisalt (kaugemad) maapiirkonnad o Põhjused: Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris, teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas Enam-kvalifitseeritud ametirühmade töökohtade koondumine linnadesse piki asustushierarhiat
Asustussüsteemide tüübid Kandid/paikkonnad esmatasandi maalised asustussüsteemid; Vallad administratiivsed maalised asustussüsteemid; ---------------------------------------------------------------------------------- Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid (enamasti) väikelinnalinnalised; Maakond II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; o 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; o 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; Regionaalsed asustussüsteemid; o 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; o 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv)
c. Regioonide arengu politiseeritust Väär Question 3 Millal algas Euroopa Liidu regionaalpoliitka I faas? Vali üks vastus. a. 1962 Väär b. 1951 Väär c. 1958 Õige Question 4 Millal luuakse Regionaalarengu Fond? Vali üks vastus. a. 1974 Õige b. 1958 Väär c. 1962 Väär Question 5 Millised on 2007-2013 a regionaalpoliitika sihtalad? Vali üks vastus. a. Piireületav koostöö, probleemsed linnapiirkonnad, ebavõrdne olukord tööturul Väär b. Konvergents, regionaalne konkurentsivõime, territoriaalne koostöö Õige c. Mahajäänud piirkonnad, tööstusliku taandarengu piirkonnad, kõrge tööpuudus Väär Question 6 Millised on INTERREG programmi prioriteedid? Vali üks vastus. a. Linnad, kui kasvumootorid ja töökohtade loojad, atraktiivsed ja ühtekuuluvad linnad Väär b. Innovatsioon, teadmistepõhine majandus, keskkonda ja riskide ennetamine Õige
elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast. Lissabon 34 Linnastu: 3.34 million Pealinna piirkond: 2,641,006 Core vald: 564,657 35 Porto Linnastu:2.99 million Pealinna piirkond: 1,551,950 Core vald: 238,954 Suurimad linnapiirkonnad Kümme suurimat linnapiirkonda: 36 1.Lissabon ja tema ümbrus Lissaboni Pealinna piirkond 2.Porto ja tema ümbrus 37 3.Braga 38 4.Coimbra 39 5.Funchal 40 6.Setúbal 41 7.Póvoa de Varzim-Vila 42 8.Aveiro 43 9.Guimarães 44 10.Viseu 45 Suurimad linnad
annaabi.ee 
