Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna raekoja ette, et saada vaid halbu uudiseid: sakslased tulevad. Tänu Vabadussõjale eesti rahvas siiski sai oma soovi- oma riigi. Vabariigi tulekuga valiti Viljandis ka linnapea, kelleks sai August Maramaa
edendamisele. · Sidususe saavutamine kommunikatsiooni loomine teenistuste vahel soodustab info kiiret levikut ja tõhusamat tööd, antud olukorras see tähendab, et teenistused ei eemaldu üksteistest ja nendel ei teki ebamäärast tunnet. PLAANI TEOSTAMINE Esimene võimalus probleemi lahendamiseks on linnapeaga läbirääkimine. Äkki linnapea ei saa antud olukorrast aru ja arvab, et kõik on korras. Kindlasti vestluse tulemus sõltub linnapeast ja sellest, kuidas teenistuse A juht situatsiooni kirjeldas. Teenistuse A juht ei saa rääkida ainult probleemist, kuid peab ka pakkuma probleemi lahenduse. Üks võimalikest lahendustest on ametijuhendite läbivaatamine ja ülesannete jaotamine. Selleks linnapea annab ülesande teenistustele vaadata oma töötajate ametijuhendid läbi ja tulevikus annab ülesandeid igale teenistusele tema vastutuse piires. Tuleb rääkida ka sellest, et kui teenistusel A on mingi suur
näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad erinevaid pilte sabloonidega, nende piltidega üritavad nad endast nn. märki maha jätta ja midagi öelda nii, et ka valitsus kuuleb. Kuid need kunstnikud peavad oma töid pimedas tegema, kuna tänavatele joonistamine on karistatav. See kunst sarnaneb ürgaja kolmanda perioodiga, kus kunsti kaudu püüti kujutada oma uskumusi. Tallina linnapildis võib kohata gerilja- kunstniku töid valitsusjuhist ja linnapeast Nagu ka ürgajal kaunistatakse tänini savipotte ja muid nõusid, kaunid motiivid ei puudu kuskilt, tänapäeval siiski on pildid muutunud kaunimaks ja hapramaks kui tol ajal. Kaks võrdlust: Kokkuvõte Esimesed kujutised, mida võib pidada kunstiks valmistati ürgajal, tollal oli kunsti tekke põhjuseks mäng ja usund, inimestel oli vaja loomisrõõmu ja tervet ilu. Siis inimesed uskusid maagiat ja tegid koopamaale, mis pidid neile jahiõnne tooma. Koopamaalide täpset aega ei
Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm. 6. Linnavolikogu ja valitsus 1870. Venemaa linnaseadus 1892. linnaseadus Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest. Linna ettevõtted (tapamaja, elektrijaam gaasivabrik). Järelevalvet teostas kuberner. Linnavolikogu koosnes linnavalitsusest ja linnapeast. Neid valisid kõik kinnisvaraomanikud. 7. Väeteenistuskomisjon. (1874-1918) 1874 - mindi üle nekrutisüsteemilt üldisele sõjaväekohustusele, moodustati väeteenistuskomisjonid ja sõjaväehobuste jaoskonnad. Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelvalve ja kontroll noorsüdurite võtmise
identiteedi) · lõpuks läks õige Jean kohtuistungile, kus mõisteti kohut õunavarga üle; seal olid ka õige Jeani sunnitöökaaslased · äkki tõusis püsti härra Madeleine (õige Jean) ja küsis sunnitöölistelt, kas nad ei tunne siis õiget Jeani ära · sunnitöölised teda ei uskunud, kuid siis näitas Jean ühte oma armi sunnitöölised tundsid õige Jeani ära · sel hetkel sai lugupeetud linnapeast taas kurjategija: Javier arreteeris õige Jean Valjeani · enne seda oli Jean Valjean kõik korraldanud: ta põgenes · kaasa võttis ta palju raha · Javier oma meestega ajas Jeani taga Jeanil õnnestus põgeneda · tema sihtpunktist oli Thenardier'ide kõrts, et sealt ära tuua Cosette · ----------- · Cosette elas tuhkatriinu elu 5-aastaselt pidi ta tegema teedijatüdruku tööd · ta elas väga vastikute inimeste juures
finants KOVis - KOV struktureeritud 2 viisil: unitaarsed, metropoli ja Londoni linnaosade nõukogud, mis on ühetasandilised ja vastutavad kõigi kohaliku võimu ül eest ja neil on ka ühised võimuorganid ning teisel tasandil on vastutus jagatud ringkonnanõukogude ja krahvkonnanõukogude vahel - Londonil oma võmuorgan- Suur-Londoni Võimuorgani, mis koosneb otse-valitavast Londoni linnapeast ja eraldi valitavast 25-liikme-lisest Londoni Assambleest. - Kõik KOV-d koosnevad otse valitud nõukogudest, mis valitakse esimesena finisis/häälteenamuse mudeli (s.t majoritaarne valimissüsteem, kus valituks osutub kandidaat, kes on saavutanud suhtelise häälteenamuse) järgi (v.a Põhja-Iirimaa, kus kasutusel on proportsionaalne süsteem üksiku ülekantava hääle põhimõttel).
Ametiasutuste moodustamise kord kuulub sätestamisele valla või linna põhimääruses. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte. Valla ja linnavaltsus kaks tähendust: 1) Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ 2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus,
metropoli ja Londoni linnaosade nõukogud ühetasandilised, mitmeotstarbelised nõukogud on vastutavad kõigi kohaliku võimu funktsioonide eest. Ülejäänud ÜK-l on kahetasandiline süsteem, milles vastutus on jaotatud kahe erineva nõukogu ringkonnanõukogude ja krahvkonnanõukogude vahel. 1999.a võttis parlament vastu seaduse uue ülelondonilise võimuorgani Suur-Londoni Võimuorgani (the Greater London Authority) moodustamiseks, mis koosneb otsevalitavast Londoni linnapeast ja eraldi valitavast 25-liikmelisest Londoni Assambleest. Kohaliku omavalitsuse organid Kõik ÜK KOV-d koosnevad otse valitud nõukogudest, mis valitakse esimesena finisis/häälteenamuse [first past the post/plurality] mudeli (s.t majoritaarne valimissüsteem, kus valituks osutub kandidaat, kes on saavutanud suhtelise häälteenamuse) järgi (v.a Põhja-Iirimaa, kus kasutusel on proportsionaalne süsteem üksiku ülekantava hääle põhimõttel). Ajalooliselt on nõukogud
annaabi.ee 
