ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine · seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused: · talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks.
- Vene impeeriumis kehtestati senisest veidi liberaalsem (ehk vabameelsem) nn. duumademokraatia ajajärk- esmakordselt kutsuti Vene riigis kokku valitud rahvaesindus- Riigiduuma, mille töös osales ka eestlaseid (näiteks J.Tõnisson). - Võimud vähendasid impeeriumi ääremaadel venestuspoliitikat. - Teatud edu saavutasid eestlased ka kohalike omavalitsuste tasandil- eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. · NB! Vastake õpiku (§5-6) abil järgmistele küsimustele: 1) Milline konkreetne sündmus Vene impeeriumis oli revolutsiooni puhkemise ajendiks? Peep Reimer 11 ............................................................................................. ............................................................................................. ..................................................
Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud),
- volikogude valimise viis jäeti seadusandja lahendada - sätestati võimalus seaduse alusel luua KOV-de liite ja ühisasutusi - fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad, alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad) 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused) 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920
Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal. Kindralkuberneri abiks ja kohusetäitjaks ta äraolekul oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras maanõunike kolleegium, mis koosnes aadlikest. Tähtis organ oli ka riigi rentei. Politsei ja hariduse juhid määrati keskvõimu poolt. Linnaomavalitsused. Igas linnas oli raad, kellele kuulus linna valitsemine. Lisaks oli rael kohtupidamise õigus. Korraldati maapäevi, kus nimetati ametisse igasuguseid maaametnikke (maamarssaleid, kohtunikee), otsustati maa heaolusse puutuvaid küsimusi Kogu Eesti maa-ala koosnes senisest Eestimaa kubermangust, Liivimaa põhjapoolsest osast, Saare- ja Muhumaast. Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsemisorganiks oli maakonna komissar koos Ajutise
Aug. Sikk (kaubamaja Wõrusool), Kääpa Perenaiste Selts, Uue-Antsla Haridusselts, Rõuge Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu- Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr. Harju (Luutsniku algkooli juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas), Haanja Seltside Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo (liha- ja worstiäri Põlwas), linnaomavalitsused (Tapa, Tartu, Rakvere, Haapsalu), vallaomavalitsused (Saaluse, Erastvere, Kärgula, Sõmerpalu, Vastseliina, Koiola, Meremäe, Misso, Kulje, Valgjärve, Vaabina, Laura, Kahkva, Toolamaa, Petseri, Kioma, Viitina, Vana- Roosa, Karilatsi, Aleksandri, Kõlleste, Võru), kõiki maaomavalitsusi (Pärnu, Petseri, Võru), Vana-Antsla riigimõis, Wiitina Piimatalituse Ühisus, Wiitina Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Wastseliina Piimaühing, Wastseliina Ühispank, Dr. A. Mühlberg (Osola jaoskonna arst),
- fikseeriti KOV-de määrusandlusõigus - fikseeriti, et KOV-de lähem korraldus ja järelevalve nende üle sätestatakse seadusega 3. Kohaliku omavalitsuse korraldus 3.1. Kohaliku omavalitsuse tasandid ja liigid 1920.-1933. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad, alevid ja linnad; teine tasand: maakonnad). 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused). 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad). 3.2. Haldusterritoriaalne aspekt ja rahvastik KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda). Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938
annaabi.ee 
