1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine:
Lk 123.. Kirjasöna: Anton Thor Helle, tälkis pöhjaeestikeelse Piibli a 1739. Nägid valgust ka I talurahvale möledud juturaamatud. Nöuanderaamatud. 7. Asehalduskord Ashalduskorra viis sisse Katariina II (val.1783-1796) sellega said lköik maakonnakeskused linnaöigused koos ametlike linnavappidega, 2 uut linna. Eestimaakubermangus oli Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnu ja Tartu maakond ning Saarema ja hiljem 8. Saksapärased linnanimed Liivi söja alguseks: Tallinn Reval, Tartu Dorpat, Viljandi Fellinn, Vana-Pärnu Alt-Pernau, Uus-Pärnu Neu-Pernau, Haapsalu Hapsal, Paide Weißenstein, Rakvere- Wesenberg, Narva Narwa. +1563.hertsog Magnuselt Kuressaare Arensburg, 1584.S.Batorylt Valga Walk, -kadus 1599 Vana-Pärnu (ja 17.saj kaotasid oma igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II
tekkeloo seisukohast. Ta pani tähele, et kohanimed on geograafilises järjestuses. Ta tegi enda meelest sellega kindlaks ka Taani misjonäride marsruudid. Hiljem on olnud oluline Valdek Pall, kes uuris Põhja-Eesti kohanimesid. Tänapäeval on oluline Marja Kallasmaa (Saaremaa ja Hiiumaa). 12) Linnatoponüümikat on mõjutanud Eestis kasutatud keeled läbi aegade. Linnad on olnud kosmopoliitne keskkond, kus on olnud palju eri rahvusi. Ka linnanimed on olnud mitmekeelsed. Vanimad tänavanimed on 13. sajandist pärit ladina- ja alamsaksakeelsed nimed. Vanimad kirjapanekud on säilinud 14. sajandist (Tallinn 1313: forum ehk Raekoja plats). Pärnu ja Tartu kirjapanekud on hilisemad, 16. sajandist. Ametlikke nimekirju hakati koostama 19. sajandil. Tartus kinnitati väidetavalt 1814 linnanimed, kuid 1875 kindlalt. Vanimad eestikeelsed nimed on sama vanad kui saksakeelsed, kuigi eestlasi elas linnas
Staatuse ja kasutuse järgi mitteametlikud ja ametlikud nimed, rahvapärased ja harvad nimed. Suuruse järgi mikrotoponüümid e pisikohanimed kasutuskond on väike, nt üks perekond, talu, teised ei pruugi nimesid teada. Üsna ebapüsiv nimistu. Etümoloogiliselt läbipaistvamad; mesotoponüümid e päriskohanimed. Makrotoponüümid e suurkohanimed kunstlik. Inimesed ei pruugi tajuda mahtu ja suurust. Asutusnimed e oikonüümid. Külanimed e komonüümid, linnanimed e polisonüümid, muud asulatüübid: külaosad, paikkonnad, üksikelamud, ajutine asustus. Inimtekkelised objektid. Linnanimed e urbonüümid linnade kohanimed on ühtne tervik, neid hallatakse ühiselt. Tavaliselt tänavad, pargid, muud objektid. Urbonüümid ei ole linnanimed, vaid linnas olevate kohtade nimed. teenimed e dromonüümid kitsam nimeuurimine võiks vajada, tänavanimed e hodonüümid pargid, väljakud, urbonüümide allosad
kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2
2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Baltirüütelkondade provileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat Jurjev (Tartu), Reval Revel(Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3
eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal) 7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist: * venestamist pooldav suhtumine – Ado Grenzstein, Jakob Kõrv
Allakäigu on tinginud sõjad. Ühtlane jõukus, mitte võrdne vaesus. Pahede peamiseks põhjuseks on ka eraomand. More vaidleb vastu H-le selles, et siiski riik peab endale ka võtma rolli, mis on vajalik elu ja äri korraldamiseks. Linnad peaksid olema ühesugusel kaugusel. Utoopia ei ole midagi, mis oleks algusest peale selline olnud, vaid on arenenud metslusest alates. More'il palju ka nimesümboolikat, mida näiteks linnanimed tähendavad. Utoopias on linna- ja maaelu viidud tasakaalu. Ka maal on tagatud uuendus ja järjepidevus. Kõigil on kohustus töötada ka maal. Käivad maal tööl vahetustsega. Detsentraliseerimisidee on More'il oluline. Harmoonia maa ja linna vahel. Näiteks tudengid saadeti esimesel aastal maale kolhoosidesse tööle, mis oli tegelikult neile endale kasuks. Uksi ei lukustata. Peaminister eluajaks valitakse, kõik teised üheks aastaks. Demokraatlik ühiskond
annaabi.ee 
