hingele võiks sobida (luuletuses "käia ja käia oma teed"). Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Raamatu viimased kaks osa enam täiesti uut temaatikat sisse ei too. "Linnalaps oled ikkagi" on "Luigeluulinna" kõige vähem järjepidev neljandik ja sisaldab ka luuletusi, mis oleksid saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga (luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset").
Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored. Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad. Linnanoored on harjunud olema suures seltskonnas ja uute inimestega tihti kokkupuutuma. Maal ollakse aga kogu aeg samas keskkonnas ning uute inimestega tutvudes ollakse pigem vaoshoitud. Näiteks kui linnanoor kolib uude linna või
Mina arvan, et Eesti maaja linnanoored on väga erinevad. Olen olnud ise õpilane nii maakoolis kui ka linnakoolis ning oma silm on kuningas. Kõiki erinevusi ei oleks võimalik ühte kirjandisse ära tuua. Asjad, mida väärtustatakse on väga erinevad. Maanoored elavad ja on vabad, muretsevad selle pärast, mis on tõesti neile eluks vajalik. Linnalaps on kompleksidega, muretseb oma välimuse eest ning tahab kõigile meeldida. Kindlasti on ka vastupidiseid näiteid, kuid erand kinnitab reeglit.
nad väga heale elujärjele jõuda. Jälle midagi, millest eeskuju võtta. Millegipärast püüdleb tänapäeva inimene väga linna elama. Ega see ei olegi vale. Tõenäosus, et sa saad hea töökoha ning kiire elutempo on garanteeritud. Pigem istuksin mina kuskil väikelinnas, Türil näiteks, oma hubases kodukeses kamina ees, teeks piipu ja loeks ajalehte. Jalge ees magaks ustav labrador ja kamina kohal terendaks võimas põdratrofee. Sellesarnasena kujutab üks tüüpiline linnalaps oma vanavanemate elu ette. Ega ta palju ei eksigi. Ei ole ka põhjust nende elukombeid kritiseerida, sest nemad on palju läbi elanud ning on oma rahu ja vaikuse välja teeninud. Kui kellestki eeskuju võtta või kedagi kuulata, siis just nemad peaksid olema esimene valik. ,,Elutarkus" ei ole lihtsalt noorte hirmutamiseks välja mõeldud sõna. Üldjuhul eestlane siiski otsib oma juuri ürgsest ajast ning tahab oma esivanemate elus rohkem teada saada
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle
Suguvõsa liikmed on maetud Puhja surnuaeda. Foto 1. Nn. nelja põlve foto. Mamma ja papa on teises reas, vasakult äärmised. Foto tehtud 1931. a. Foto pärineb perekonna arhiivist. 5 KOKKUVÕTE Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna vana ema ja vanaisa elulood , ühine elu ning leida seosed meie suguvõsa ning Eesti ajaloo vahel. Vanaema ja vanaisa sündisid mõlemad 1931. a. Vanaema oli maalaps, vanaisa linnalaps. Mõlemad kaotasid varakult oma isa. Vanaema isa suri haiguse tõttu, vanaisa isa küüditati 1941. a. Mõlema koolitee algas EV perioodil, koolitee lõppes Nõukogude perioodil. Vanaema oli elav nagu tulesäde, vanaisa oli rahulikuma iseloomuga. Vanaisal on kõrgharidus ning ta töötas õpitud erialal, vanaemal oli keskeriharidus ning ta ei töötanud õpitud erialal. Mõlemad on pärit vaimsete huvidega perest ning andsid neid huvisid edasi ka oma perele.
mõningate väiksemate kaevanduste omanik ja Mansfeldi linna raehärra. Lutheri isa pärineb Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on öeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kelledele oma õiguse nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu on ta pärinud esivanematelt. Luther on küll uhkusega rõhtutanud oma talupoeglikku päritolu, kuid ise on ta oma olemuselt siiski linnalaps, kellele talupoegade mõtlemised ja tunded võõraks jäävad. On allikaid, mille järgi Martin Lutheri pere majanduslikud olud olid hoolimata isa töökohast kitsad. Siiski on kindel, et kodune kasvatus nii isa kui ema poolselt oli range ja karm. Võib öelda, et just lapsepõlves sai suur tulevane reformaator tunda kogu keskaja õpetuse ja kristliku kasvatuse raskust. Vanemate karmile ja jumalakartlikule kasvatusele sekundeeris kooliõpetaja rangus, mis piirnes julmusega. 1.2 Kooliaeg
Kuid, ent, aga, vaid vastandavad lauseliikmeid või nende rühmi: Rõõmsa, kuid väga näljasena vuhises Karlsson Väikevenna aknast sisse. Kuulsime uudiseid Puhhist ja Notsust, ent mitte Iiahist. Norbert puhises valjusti, aga tulutult. Komme ei söönud Tipp, vaid Täpp. Sidesõnade kuid, ent, aga, vaid ette pannakse koma. KOOLONIT kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna (fraas): Linnalaps eristab nelja lindu: varest, tuvi, kajakat ja varblast. MÕTTEKRIIPSU kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna (fraas): Võitudest, kaotustest, loobumistest, leidmistest, rõõmust ja valust kõigest sellest sünningi mina. LISA Korduvad täiendid Eriliigilisi täiendeid (märgivad sama objekti eri tunnuseid) komadega ei eraldata: Külalisi tervitas must (värv) tige (iseloom) puhtatõuline (päritolu) krants.
keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul.
tähtsus meelest läks ja äkki oli kiisul kiire pages kapi alla nagu saanuks sappa leegi sellest ajast nimeks pandi talle lihtsalt Eedi. (Vilep 2005: 6) Peale nimetatud kodukassi esindavad loomariiki taas mitte loomamuinasjuttude 60 arhetüüpsed tegelased, vaid tigu, vihmauss, papagoi, ahvid ja muud loomaaiaasukad. Luuletuse ,,Tige tigu" algriimiline tegelaskuju meenutab Hando Runneli nutikat lutikat. Linnalaps ei tunne ei tigusid ega lutikaid, nende poolt kehastatud iseloomujooni aga küll. Eksistentsiaalsed küsimusi lahkab loomaaiast pagenud boa, kes mõtiskleb, kuspool aeda tegelikult asub loomaaed. Kõikides loomaluuletustes (v.a luuletus kassist) on tegemist antropomorfsete tegelastega, kes esindavad inimeste erinevaid iseloomujooni tigu tigedust, papagoi ihnsust, boa elutarkust. Inimlikud omadused on peale loomade antud ka suvele, kes laulab ja ronib vihma eest
annaabi.ee 
