Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku
Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, pidi omama kinnisvara linna piires ning kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas
ohvriks, mispeale piiskop viis oma residentsi Haapsallu. Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale tekkis üll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare) -, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Tõenäoliselt moodustasid linlaste tuumiku Saksamaalt saabunud kästiöölised ja kaupmehed. Siiski ei maksa alahinnata kohaliku rahva võimalusi linnakogukonda sulanduda. Eestlasi võis leiduda ka linnade ülemkihis. Näiteks esimesed nimeliselt teada olevad Tallinna eestlased on Taani kuninga vasall Undelemp ja tema poeg Johannes, kel oli Toompeal maja (1277). 4. Harjulased alustasid 1343.aasta jüriööl (ööl vastu 23.aprilli) relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi asusu
71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35% 13. Selgitage väide, et keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne s.t. et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse ning said nende läbi osa linnakogukonda kuulumisest. 14. Millised ühendused ja miks moodustasid kaupmehed? GILD – kaupmeeste ühendus, mis korraldas seltsielu, kaitses liikmete huve, pakkus vajadusel abi ja toetust. SUURGILD – abielus olevate kaupmeeste ühendus, nende hulgast valiti ka raehärrad MUSTPEADE VENNASKOND – vallaliste kaupmeeste ühendus Millised ühendused ja miks moodustasid käsitöölised? N.ö katuseorganisatsioone nt. Väikegild, Tallinnas Püha Kanuti Gild enam väljaõpet
linlane, kes teenis leiba lihtsa füiisilise tööga, sarnanes kultuuriliselt kindlasti enarn oma maal elavate sugulaste kui põliste linlastega — teda nimetati „mittesakslaseks". Kui tema järeltulijatel õnnestus aga sotsiaalsel redelil ülespoole liikuda, tõustes näiteks käsitöölise seisusesse, kaasnes sellega tõenäoliselt peagi kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Hiliskeskajal kuulus harilikult iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees mõnda ametialasesse ühendusse. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pak kusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivimaa linnades oli gildide hulgast tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild.
veel jutustavad allikad(Balthasar Russowi Liivimaa kroonika) ning ka esemelised allikad. Uurimuse teine osa kirjeldabki lähemalt gilde ja vennaskondi Liivimaa linnades. Gildid ja vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid, korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj
Linnakodanikud: Alates 10.-11. sajandist hakkasid linnad üsna kiiresti kasvama. Sinna asus elama rohkesti käsitöölisi ja talupoegi. Need, kes ei leidnud endale linnamüüride vahel eluaset, seadsid end sisse müüride taga nii öelda eeslinnades. Linn ja selle elanikud moodustasid muust ühiskonnast eraldi seisva maailma. Linnarahvas tunnetas vajadust kuuluda ühtsesse kogukonda. Linnakodanikuks saadi sünnijärgselt või langetas raad linnakogukonda vastuvõtmise otsuse. Rae otsuse järel anti kodanikuvanne. Linnakodaniku õigused ja kohustused olenesid tema tööalast ja varanduslikust seisundist. Peamised seisuslikud rühmad olid raeliikmed, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelu polnud kerge ei suurtele ega väikestele. Toit oli kallis, üürid kõrged ja kõigile ei jätkunud tööd. Oma meelerahuks soovisid vanemad, et nende lapsed võimalikult ruttu mingi ameti selgeks õpiksid.
mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. · Rae ülesanded: a) Kõrgeim kohtuvõim (kohtuvõimu teostamine nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus). b) Raha müntimise õigus c) Linna sissetulekute, heakorra ja kindluste eest hoolitsemine. d) Koolide ja kirikute eest hoolt kandmine. e) Priiskamise piiramine. · Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. · Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. · Liivimaa linnades oli tähtsaimaks kaugkaupmehi ühendav Suurgild. Raehärraks said tavaliselt vaid selle gildi liikmed. · Mustpeade Vennaskond koosnes vallalistest kaupmeestest ja kaupmehesellidest. Lisaks võeti sinna ka ajutiselt Liivimaal viibivaid
2. Linn. Täida lünktekst. + 1. Vana-Liivimaal oli keskajal 9 linna, neist kõige varem sai linnaõiguse Tallinna linn 1248.aastal. 2. Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus linna suurusest. 3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale. ↓ Tallinna raekoda ⬇ ↓Tartu
annaabi.ee 
