Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"linnakodanikul" - 9 õppematerjali

KREEKA
24
odp

KREEKA

● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud. Enamik orjadest olid endised sõjavangid. ● Igal kuul peeti linna keskväljakul orjaturge. ● Ühel linnakodanikul oli reeglina mitu orja . ● Kasutatud kirjandus „Tsivilisatsioonid“- F. Perrudin http://miksike.ee/docs/referaadid/vana_kreeka_kordamine_heleri78.htm Täname kuulamast!

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas
4
docx

Kas keskajal oli parem elada maal või linnas?

kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Maal kuulus nii talu, kus talupoeg elas kui ka talupoeg ise maahärrale, kelle heaks talupoeg pidi tööd tegema ning kes võis tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikel oli parem juurdepääs haridusele, kui läheduses oli ülikool ja võimalus seal õppida. Kuna keskaja ülikoolid arenesid kiiresti, sai õppida linnades, näiteks Bolognas, ja

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas
1
doc

Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas?

oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
Avalik juhtimine artiklite ülevaade
4
doc

Avalik juhtimine artiklite ülevaade

eesmärk on majandus- ja fiskaalmehhanismide abil vähendada kulutusi ja tõsta sissetulekuid (põhiliselt läbi maksude). Teise generatsiooni reformid keskenduvad peamiselt arengule ja heaolu edendamisele läbi osariigi, turu ja kolmanda sektori tugevdamise. Läbi nende reformide rakendati ellu poliitikat ja lisati ühiskonnale väärtuseid. Alates 1989a-st kasutab Porto Alegre linn kodanike osaluse tõstmiseks Osalusdemokraatia Eelarvet (The Participative Budget). See tähendab, et linnakodanikul on õigus osaleda istungitel ja osaleda linna raha kasutamise otsustes. Protsess toimib järgnevalt – kohaliku omavalitsuse piirkondades, linnaosades, naabruskondades viiakse läbi koosolekuid, kus arutatakse paikkonna teemasid. Koosolekutel valitakse delegatsioon, kes esindab ja kaitseb kohalikku kogukonda linnavalitsuse istungitel. Osalusdemokraatiaga eelarvesüsteemil on suur toetus, see on tõstnud kodanike osalemist kogukonnas ja tõstnud vastuvõetud otsuste legitiimsust.

Majandus → Juhtimine
2 allalaadimist
Keskaja inimene - kokkuvõte
3
doc

Keskaja inimene - kokkuvõte

perioodil kuidagi hing sees. Linnas oli väga erinevat sorti rahvast, nii vaeseid kui rikkamaid. Palju inimesi tuli maalt linna, kuna soovis saada siit tööd. Linnas oli siiski ka ebameeldivusi: tänavad olid väga räpased, kui kaevud olid reostatud siis nappis joogivett, levisid kiiresti haigused ja tänu sellele oli linnas suremus ka suurem. Abikaasade suure vanusevahe tõttu oli linnas palju lesknaisi. Linnas tekkisid seltsid, mis aitasid rahu ja kaitset pakkuda. Linnakodanikul olid omad kombed, ennekõike õppis ta väljendama oma tundeid, armastust, olema peenekombelisel suhtlemisel vastassooga. Intellektuaal Intellektuaal on inimene, kes mitte ainult ei viljele mõnda intellektuaalset tegevusala, vaid ka annab oma uurismusoskusi edasi ning kellel on oma töömeetodid, arengutee ja kindlad eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii.

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
Mees Vincist
15
doc

Mees Vincist

käsitööliste töökodade ees ja jälgis sellide, kangrute, värvalite, treialite, mõõgameistrite, vöötegijate, seppade ja veskimeistrite igat liigutust. Teinekord heitis ta vähemalt silmanurgastki pilgu haavaarstide ja rändkirurgide kambritesse või vahtis lummatuna, kuidas velsker lõikab ägaval linnakodanikul lõhki paiset või tõmbab välja tema hammast. Leonardo käis tihti kirikutes, kabelites ja baptisteeriumites, kus ta jäi kauaks seisma maalide ette. Aru ta neist ei saanud ja kõndis nende ümber kikivarvul. Ser Piero teadis meest,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
EESTI UUSAEG
106
docx

EESTI UUSAEG

Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784.aasta suvel algasid pearaharahutused, eelkõige Liivimaa kubermangus. Puudutas üle 60 mõisat Lõuna-Eestis, Läti alal oli veelgi suurem

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Toit
44
doc

Toit

kiirtoitlustamises. Sageli on toiduainetetööstus sunnitud lipiidide eemaldamisest tingitud kahjud kompenseerima. Tüüpiliseks näiteks on piimarasvade koorimisega seotud probleemid. Nimelt piimarasva eemaldamisega kaotab piim enamiku aroomainetest ja põhiosa vitamiinidest A ja D. Seetõttu on hiljem vajalik piima täiendav vitaminiseerimine. Nüüdisaegne inimtoit on suhteliselt vaene oomega-3 rasvhapete poolest. See aga tähendab, et nende ühendite defitsiit on linnakodanikul tavatingimustes tõepoolest võimalik. Nende rasvhapete parimad allikad on ju kalad ja teised mereorganismid. Tasub teada, et lahjad kalad sisaldavad oluliselt rohkem oomega-3 rasvhappeid võrreldes rasvaste kaladega. Kui palju peaksime kala sööma, et saaksime toiduga piisavalt oomega-3 rasvhappeid? Ühest vastust siin ei ole. Kuigi mõningate äsja lõppenud suuruuringute kohaselt polnud siiski statistiliselt olulisi

Keemia → Keemia
93 allalaadimist
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
95
doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud. Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust koos tervikliku kuurordielamusega ning Pärnu linnakodanikul on soov pakkuda Eesti pereturistile sobivat teenust. Teoreetiliste ja empiiriliste uuringute käigus leiavad need väited loodetavasti tõestuse. See võimaldab viia nõudluse kohaliku perekeskse teenuse järele tekkivas kuurordikontseptsioonis kokku perekeskse teenuse pakkumisega. Toetuse eest magistritöö valmimisel soovib autor südamest tänada oma perekonda, juhendajaid ­ Diana Eermat ja Heli Müristajat, konsultanti ­ Ilona Gurjanovat,

Majandus → Turundus
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun