1. Iseloomusta F. Villoni luulet kui keskaegse linnakirjanduse ilmekat näidet. Väide: Villoni luule on keskaegse linnakirjanduse ilmekas näide. 2. Loo paralleele kaasaegsete luuletuste ja laulutekstidega. Väide: Villoni tekstides on sarnasusi kaasaegse luule ja laulutekstidega. LÕIGU ÜLESEHITUS VÄIDE 1 lause SELGITUSED NÄITED JA TÕESTUSED JÄRELDUS 1 lause Kokku 7 8 lauset 60 80 sõna 13. sajandil olid linnad juba peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Linnakirjandust iseloomustasid kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kirjutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Lõpus oli loo moraal. LINNAKIRJANDUS - EEPIKA Lühivormid satiirilise või anekdootliku sisuga värssjutustused Rahvasuus liikunud traditsioonilised naljandid ja õpetlikud lood. Peateemad naiste truudusetus, kirikumeeste liiderlikkus ja rahaahnus Valitsevaks sai satiirilis- didaktiline vaim. see tähendab, et pilgati munkade ja
eepos vanem edda , beowulf - anglosaksi eepos , Rolandi laul - prants, Laul minu Cidist - hisp., 15. Iseloomusta rüütlikirjandust. 12-13saj. rüütel pidi korralikult käituma , õrnalt daamiga ümber käima , daamikultus - rüütlikirjanduse põhi aspekt , austus naise vastu lõigi rüütlikirjanduse rüütlikirjandus oli pigem ilmalik. 16. Millised olid rüütliaja populaarsemad romaanisarjad? Tristan ja isolde , Kuningas arturi lood ja graal 17. Iseloomusta linnakirjandust. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". · Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim
armastus ja sõda. Oma kangelastegusid sooritas rüütel oma isikliku au ja kuulsuse nimel. Esimesed rüütliromaanid kirjutati Prantsusmaal. 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid ning asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. See kõik tõi kaasa muutusi ka kultuuris: rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad
kuulsuse nimel. TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted.
armastusest ja teistest maistest rõõmudest 12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee. -Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust. -Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”. -Linnades lauldavad värsijutustused. -Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu. -Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi. -Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad. 14.Selgita mõisted fablioo ja švank; allegooria. -Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike
tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk jumala kõikvõimsusesse oli juurdunud kõigis ühiskonnakihtides. Usuõpetuse peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest
TRUBADUURIDE LUULE Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada. Rüütliluulele oli omane teadlik püüe luuletehnilise täiuslikkuse poole. Võeti kasutusele riim. Trubaduurid lihvisid hoolikalt oma luuletuste stiili ja mitmekesistasid luulevorme. LINNALÜÜRIKA Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Teosed piitsutavad kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust, püüdes juhtida lugejat õigele teele. Prantsusmaal oli pupulaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse sunnitulusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. ROOSIROMAANID mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted
· 4)Milles seisneb Boccacio humanism? Kurtuaasne kirj Romaan Teemad - sõjaretked Kangelasteod au ja kuulsus Ümarlauaromaanid Saadi ainestiku kuningas Arturist Püha Graal Püha õhtu söömaaeg Tänapäev-muinasjutud Kauplemine ja käsitöö Rahvas, kes olid vaesed said ka rikkamaks. Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus. See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus, argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu). Fablioo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal Svank põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid ,,rebaseromaan" paarisaja aasta jooksul kogutud lood ,,roosiromaan" mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise suhted
maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf,
maiseid rõõme ja heitsid nalja igavese elu üle. Kirjandusajalukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Nende luules taaselustusid Anakreoni, Horatiuse ja Ovidiuse motiivid veinist ja armastusest, elu lühidusest ja käesoleva hetke nautimisest. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise ja üliõpilashümni ,,Gaudeamus" algussõnad: ,,Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu, ka selle labaseid ja inetuid külgi. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode häälestus on elurõõmus, stiil jõuline ja keel mahlakas; omalt poolt lisavad sellele värvikust rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Üks suurimaid fablioomeistreid oli Rutebeuf,
annaabi.ee 
