nende silmis olevat rahutust. Suvi on järsku saabunud ja inimesed on nagu teises kliimavöötmes. Tunda on higi laubalt ja seljalt alla voolamas. Vaadates üha kaugemale, tulevad nähtavale Mustamäe ja Lasnamäe kõrged korteritipud mis ääristavad punapäist vanalinna ning lisavad nostalgiale pisut reaalsust. Elurajoonide lahutamatuks osaks on puud, mis lisavad kaugele ulatuvale hallile massile pisutki rohelust ja eemaldavad arusaama linnakeskkonnast. Vürtsi lisab ka all olev linnulaul ja puude kohin. Kuulda on autode mürinat ja inimeste rääkimist, on naeru ja kilkeid. Lapsed jooksevad ja saavad osa ühest ilusast päevast, mis loodetavasti jääb meelde neile kauemakski ja meenutab neile ikka vana head Tallinnat ja seda, mida see meile pakub. Raske on seda kõike kohata teisel pool mätast või lompi ning just see siirus ja puhtus, mis Tallinnast õhkab, saabki otsustavaks asjaloos, et jah, Tallinn on ilus.
Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass, kes sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud linnakeskkonnast eemale (Couch et al. 2007). Valglinnastumine ja maa kasutamine on tõsine keskkonnaprobleem, kuna linnastunud alad on suuremad, laialevikulised ja killustunud. Seetõttu on viimasel ajal valglinnastumise mõõtmine ja hindamine saanud väga aktuaalseks probleemiks. (Gerundo ja Grimaldi 2011) (La Greca et al. 2011) Antud töö autori arvates on valglinnastumisega seotud probleemidele vähe tähelepanu pööratud, kui probleemi ulatus ja mõjud ei ole täpselt teada, ei saa sellega ka tegeleda.
dresseeritud kirpe. Sellised saatanad võetakse küll inimühiskonda vastu, aga tõelisi inimesi ei saa neist siiski kunagi. Linnad on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Iseloom Hiinlaseid on kohutavalt palju ja nad elavad kohutavalt suurel maa-alal (see on
ettepanek taaskasutada orgaanilisi jäätmeid, et tõsta ühiskonna ökoloogilist jätkusuutlikkust. Selline eesmärk orgaaniliste jäätmete käitlemiseks on suur väljakutse nii süsteemi kui tehnoloogia tasemel. Vajalik on süsteemile orienteeritud lähenemine. Bioloogiliste ehk orgaaniliste jäätmete osakaal keskmiselt olemjäätmetes: Biolagunevad jäätmed on: o Põllumajanduslikust tootmisest taimse päritoluga o Sõnnik o Biolagunev materjal linnakeskkonnast (haljastusest, toitlustusest) o Puidutööstusest o Tööstuslikud jäätmed o Reoveepuhastusel tekkinud jääkmuda o Muud orgaanilised jäätmed Tavalisemad põllumajandusest taimse päritoluga jäätmed on: o Põhk teravilja tootmisel o Heinajäägid o Köögivilja tootmisel tekkinud jäägid o Sõnnik Loomade sõnnikutootlikkus tonni sõnnikut (ilma aluspanuta) aastas 400kg looma kohta keskmiselt on: o Broileritel 4,5t o Lammastel 6 t
sõbralik Dalis kunstirahvale mõeldud võõrastemaja personal. Linnad Linnad on Hiinas enamasti betoonkarpe täis, teed on lagunenud või parajad külavaheteed, tihti on raskusi linnades isegi rohulible leidmisega, rääkimata muust haljastusest. Musta tossu välja ajavatele liiklusvahendite ei pööra tähelepanu keegi. Kui siia lisada tööstussaaste ja saastatud veekogud, siis saab päris hea pildi Hiina tavapärasest linnakeskkonnast. Antud kirjeldus ei kehti muidugi kõikide Hiina linnade kohta, aga see on suhteliselt tavapärane. Külad on suhteliselt maalilised tänu ümbritsevale maastikule, aga ka uuemad külamajad on tihtilugu betoonkarbid. Sageli võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Shanghai Peking
omandas Lynch linna planeerimises 1947. aastal Massachusetts`i Tehnoloogia instituudis. Professoriks sai ta 1963. aastal. Oma karjääri jooksul on ta avaldanud seitse raamatut, kõige tuntum neis on ka käesolevas töös enim käsitlust leidev The Image of the City, mille avaldamisaastaks jäi 1960. Seal kirjeldab Lynch elemente, mis strukturiseerivad linna. Oma eksperimendis kasutas ta Los Angeles`t, Bostonit ja Jeresy`t. Analüüsides oma töö tulemusi leidis Lynch ehitatud linnakeskkonnast need elemendid, mis on linna elanikkonnale olulised. Üks Lynch`i innovatsioone oli koha loetavuse mõiste. See on peamine viis ruumipaigutuse mõistmiseks. Antud ideed tutvustades oli Lynch`il võimalus eraldada erinevad linna tunnusjooned ning vaadelda, mis teevad need atraktiivseks. Linna paigutuse mõistmiseks loovad inimesed tavaliselt mentaalse kaardi. See kaart on vaimne kujutlus sellest, kuidas indiviid näeb linna 4 paigutust
sina ise oledki. Tekib ka teine oluline mõiste esile karma. See tuleneb ka sanskriti keelest, verbist mis tähendab tegema. Algselt on tegemist moraalse tähendusega tegevusega. Võib olla nii hea kui halb. Sellel tegevusel on tagajärjed nii selles kui ka järgmistes eludes. Hinduism usub ka ümbersündi. 6. Sajandil ohvririituseid viidi peamiselt läbi linnades, ku need tekkisid, aga paljudel õpetlastel tekkis soov massidest/linnakeskkonnast eralduda, sest see ei tundunud sobiv koht sügavamate õpetuste levitamiseks. Seetõttu kohtuti tihti linnadest väljas, kuskil puudesaludes ja metsatukkades. Tegemist oli viljaka religioosse ajastuga. Tekkisid uued religioonid (nt budism, ..). Hinduism hakkas järjest ühiskonnaelu korraldust dikteerima, tekkis Dharma kohustus toimida vastavalt ühiskondlikele reeglitele ja normidele. See oli 1 kolmest peamisest elueesmärgist tähtsaim neist
teevad tööd, et luua lastele toetatud ning turvaline keskkond, kus kõik tunnevad kõiki ning valitseb ettemääratus. Kuna eelkooliealised lapsed õpivad nt vastavalt waldorfpedagoogikale läbi eeskuju, siis kogukondades elavate täiskasvanute suhtumine lastesse ja täiskasvanute omavaheline koostöö mõjutavad ka lapsi omavahel ühtse grupina tegutsema. See erineb nt tavalisest linnakeskkonnast, kus tuumikperekond jääb nt linnatänaval kõndides või poes tihti teistele inimestele võõraks. Seega said kogukondades lapsed kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkusega seotud infot läbi oma igapäevaelu. Samas on seda kõike võimalik sarnaselt toetada ka tavalasteaias. Nt Karlssonite rühm Pallipõnni lasteaias on võtnud endale eesmärgiks tiheda ja teadliku koostöö lapsevanematega. Ühiselt korraldatakse õppekäike, pidusid, koosolekuid, vanemad käivad
annaabi.ee 
