Kuna tekkis tööpuudus siis tänu linnade rekonstrueerimisele kaasati töötuid ehitusse. 19.-20. sajandi linnaehituse idee oli luua mugav keskkond elanikkele ja luua tänavavõrk, mis soodustaks kiiret liikumist linnas, vaatamata suurele elanikarvule. Eeskujuks polnud enam ideaallinn, vaid range süsteem, mille järgi oleks kõigile elanikkele lihtne orienteeruda. Kuna iga elanik vajas ka majutust hakati linnad laienema ja ehitama eeslinnu. 4. Mis oli isloomulik USA linnaehitusele? ● Linnastumise hiigeltempo → Tänapäeva megalopolised ● Kapitalistlik suurlinn ● Sirged avenüüd ● Range tänavavõrk ● Vähe parke, kuid peamiselt väga suured ja ainukesed haljasalad ● Kõrge hoonestus + lifti kasutuselevõtt ● Korterelamud (esialgu ei ületanud 30 korrust) ● Pilvelõhkujad (200m kõrged) ● Börsikvartalid ● Teraskarkassehitised ● Korrapärane, täisnurgi ristuvate tänavatega planeering
lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks. Generaalplaanide koostamine- Sai klassitsismiajastu linnaehitusele iseloomulikuks, mida rakendati pea kõigis Euroopa suuremates linnades Klassitsismile oli omane esinduslikkus, korrapärasus ja ansamblilisus. - Londonis St.James Park, Green Park. Inglise klassitsistliku linnaehituse uheks põhimõtteks sai regulaarse ja maalilise planeeringu uhendamine. - Regent Street. Pargid 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade umberehitamiseks? Pariis, Viin, London mida tehti? (luhidalt)
kandeelemendid sambad, nüüd toetus neile arhitraavi asemel tugev arkaad valgmikssein ja selle peal palklagi) 26)Kuplid laoti tellistest 27) Profaanehitistele iseloomulik oli alumine korrus laduda jämedas rustikas, mis ülessepoole minnes peenemaks muutus. 28) 16 saj hakati kasutama kantkivi ja interjööri hakati kaunistama rikkaliku skulptuurse dekooriga. Materjaliks valge või toonitud kips ja stukk. 29)Suurt tähelepanu pöörati linnaehitusele. Mille planeerimisel hinnati regulaarset tänavavõrku, rajati väljakuid, üksteisega seonduvaid fassaade. 30) Reness. Omane horisontaalsusepüüe levis ka teistesse Euroopa riikidesse. 31) Prantsusmaa hoidis sakraalehitiste puhul kaua kinni gootikast. 32)Madalmaades ja Saksas piirdti peamiselt ornamentide kasutusele võtuga. Kaua säilis gootipärane vertikaalsus.
ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
ajastuna, mil jõuti suurima välise õitsenguni. Muutused toimusid eeskätt ühiskonnaelus varasema perioodi linnriik asendus nüüd ulatuslikku ala hõlmava riigiga. Toimunud muudatused kajastusid ka arhitektuuris. Üksikhooneid ja ansambleid kujundati nagu eelnevailgi perioodidel kooskõlas neid ümbritseva alaga, suurenes aga kujutava ja ehituskunsti põimumine, samala jal eristusid üha suuremal määral sise- ja väliskujundus. Järjest rohkem pöörati tähelepanu linnaehitusele, Hellenistliku kultuuri keskustena kerkisid esile uued linnad, eeskätt Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasias. 25 Aleksandria linna kavandas arhitekt Deinokrates, kelle plaani järgi rajati linna kaks laia peatänavat (3o m), mid ääretsasid marmorsammastikud. Tänavad olid sillutatud marmorplaatidega. Peatänavatega ristusid kitsamad põiktänavad. Linn jagunes
Omas ajas oli uuenduslik Erik Glemme projekteeritud rannaäärne Norr Mälarstrand (1941-43), mis on näide põhjamaisest funktsionalistlikust looduslähedusest. EUROOPA LINNAPARGID ALATES 20. SAJANDI KESKPAIGAST Teise Maailmasõja järgses Euroopas järgitakse parkide loomisel valdavalt Volksparki tüüpi. Üldiselt valitseb pargiehituses aga põhjendatud madalseis, mis oli tingitud majanduslike ressursside vähesusest ning elamu- ja linnaehitusele rõhu asetamisest. Elavnemine toimub alles 1960. a-tel seda on peetud ka teatavaks reaktsiooniks Volksparki valitsevale seisule. Samaaegne on huvi kerkimine keskkondlike probleemide vastu saastamine, "rohelised", ökoloogiline mõtteviis ja majandamine ning land art'i teke (kuula viimast loengut). Valitsevaks on neoromantiline suund tõstetakse esile linnaparkide kujunduslikku ja formaalset kvaliteeti.
• valgus – õhk – rohelised kopsud elamupiirkonnas ja kogu linnas kui progressi sümbol • avatud linnaruumi idee Æ vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned • vastandumine ajaloolise linnaga Æ avatud vabakujuline linn • dünaamiline versus staatiline linnaareng Reformaatorid • tahtsid vabastada linna kaosest reformide kaudu Æ kontrollides linna arengut • sõnastasid ja viisid sisse objektiivsed nõuded linnaehitusele • eesmärgiks oli korrigeerida, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda • ehitati ideaallinnu (olid täiuslikumad kui utopistide ideedele baseeruvad filantroopide poolt rajatud tehaselinnakud) oluliste tehaste lähedusse, et ka töölised saaksid paremini tööjõudu taastoota ja seega rohkem tööd teha • linnade nimed vabrikute järgi, nt Bourville ja Port Sunlight Urbanistid • esitasid küsimuse – kuidas luua süsteemset linna?
annaabi.ee 
