Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini
ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss. Arhitekt Maurer, neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud .Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta maksis kaladele kätte selle eest, et nad talle ei maitsenud. Laura- telerisõltlane. Töötas ise telefonivõrgus, aga tehnikast polnud aimugi. Laura oli umbes kolmekümneaastane
60ndate aastate lõpul jäi tal tööd vähemaks nooremad mehed ja poisikesed ei käinud enam tema juures. Nendel ajasid juukseid emad või tüdrukud. Ta ei teadnud, miks kliente vähemaks jäi, kuigi oli ajalehtdega igapäevaselt kursis. Lõpuks hakati tema juures taaskäima. Ta oli vanapoiss. 3. Arhitekt Maurer polnud selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3.
60ndate aastate lõpul jäi tal tööd vähemaks – nooremad mehed ja poisikesed ei käinud enam tema juures. Nendel ajasid juukseid emad või tüdrukud. Ta ei teadnud, miks kliente vähemaks jäi, kuigi oli ajalehtdega igapäevaselt kursis. Lõpuks hakati tema juures taaskäima. Ta oli vanapoiss. 3. Arhitekt Maurer polnud selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit – nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel
60ndate aastate lõpul jäi tal tööd vähemaks nooremad mehed ja poisikesed ei käinud enam tema juures. Nendel ajasid juukseid emad või tüdrukud. Ta ei teadnud, miks kliente vähemaks jäi, kuigi oli ajalehtdega igapäevaselt kursis. Lõpuks hakati tema juures taaskäima. Ta oli vanapoiss. 3. Arhitekt Maurer polnud selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3.
Kalevipoegki vajas puhkust. Sõnumid, mis ta saanud, olid kurjad: sel ajal, kui tema sortsi nõiasõnade väel magas, oli sõda Virus suurt kahju sünnitanud. Kalevipoeg ärkab, sest tunneb märga külje all. Nõianeitsi on talle oja kaela saatnud. Kalevipoeg viskab kivi vesivärava ette, nii et lained enam lagedale ei pääse. Neitsi on määratud hukule, Raudoja aga tänaseni alles. Kalevipoeg jõuab lõpuks koju, talu väravas tuleb talle vastu võõras mees. Mees on Olevipoeg, kuulus linnaehitaja. Ehitati mitu kindlat linna. Põrgust leitud piigadest noorim sai Alevipojale, vanem aga Sulevipojale. Keskmine õde oli õnnetu, et talle kosilast ei leidunud. Tuuslar varastas piiga, kuid kälimehed Alevipoeg ja Sulevipoeg päästsid neiu ära ja panid tuuslari talule tule otsa. Keskmine õde sai linnaehitaja Olevipoja kaasaks. 16. LUGU LAEVAEHITUS JA SÕIDU ALGUS. TEEKOND MAAILMA OTSA. LAPUMAA JA VARRAK. Kalevipoeg peab plaani maailma otsa sõita
elukäsitlusega, 60ndatel oli tal tööd vähem, sest vähe oli noori, kes kasimist vajaks, teostati avalikke juukselõikusi (nagu häbipost), juuste pikkus määras inimese saatuse, selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd rohkem, hullus oli möödas, noored hakkasid taas end pügamas käima (lisaks vanematele) - Arhitekt Maurer, 40-aastane, linnaehitaja, elas koos naisega, omas linnast head ülevaadet, teadis mis tema linnaosas oli kunagi olnud, millest sealne pinnas koosnes ja mis sealt välja kaevatud on, tundis hästi ajalugu, eriti aastaarve, pärines agulitänavalt, ei söönud kala, tegeles kalapüügiga, et kaladele kätte maksta, soovis juba lapsena saada linnaehitajaks, otsis kõiges täiust, jättis ebavajalikud tegevused kõrvale
Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl. Kunagi püüdis kättemaksuks kalu, sest need talle ei maitsenud. Homofoob (lk 121) “Arhitekt Maurer is kui inimene, kui indiviid oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt.” “Ta otsis nüüd kõigest täiust.” Laura- töötas telefonivõrgus (operaator ig). Umbes kolmekümne aastane. Ükskikvanem (pojale). Ei teadnud maailma kohta eriti midagi. Meeldis telekast saadete vaatamine + romantilised
mõtestamisse sugenenud tumedaid meeleolusid tasakaalustab stoiline eneseväärikustunne. Kogu nimiluuletus esitab maksimaalses tihenduses ja keerukuses poetessi vaimse kujunemise loo. Tema loomingus ilmnevad isikupärasel kujul meie luule ühe liini arengujooned 1940–1970ndatel. Tema vahendusel on eesti lugejani jõudnud paljud silmapaistvad soome luuletajad. Kogud: „Põleva laotuse all“, „Kohav rand“, „Talgud Lööne soos“, „Selgel hommikul“, „Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja“, „Luuletused ja poeemid“, „Unistaja aknal“, „Rannalageda leib“, „Tuule valgel“.
lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur. Sissejuhatus: Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest "Kalevipoeg". Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost. On ka esimese loo lühi kokkuvõtte mis sisaldab Kalevi tulekut, Salme ja Linda sündi ning Linda Ja Kalevi pulmasid. Viimasel lehel on ära toodud kasutatud kirjandus ning teisel
annaabi.ee 
