Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakord...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
