ning mõtlemisviisi määravad asustuse suurus, tihedus ja heterogeensus Linn ja kapitalism: (linna areng - kapitalistliku süsteemi produkt) · Lefebvre esmane kapitaliringlus - investeeringud tootmisse · Lefebvre teisene kapitaliringlus - investeeringud kinnisvaraärisse; linnaruumi diferentseeritud väärtustatus Sotsioruumiline perspektiiv: (tõmbe- ja tõukefaktorite vastasmõjusuhe) - Integreerib linnaarengu/kasvu analüüsi (majanduslikud, poliitilised, kultuurilised ning globaalsed faktorid); oluline tähelepanu on ka tõukefaktoritel (elustiili eelistused - nõudlus), mitte üksnes tõmbefaktoritel (valitsuse sekkumine ja kinnisvaraarendus) - Rõhutab tegutsejate ja huvitatud subjektide mitmekesisust ning vajadust uurida sotsio- kultuurilisi dimensioone koos struktuursete faktoritega
tagamisele. Teised aga leiavad, et kompaktne linnatüüp on kulude vähendamise aluseks. (Dieleman et al., 1999) Alates 1960-ndatest on Hollandi ametivõimud püüelnud kompaktse linnastumise poliitika poole erinevates vormides, mõistmata alati selle kasulikkust. Kompaktne linnaareng sai Randstadi planeerimise doktriini tõekspidamiseks. Dieleman jt (1999) on Breheny´le (1996) viidates täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis omakorda viis uue kompaktse linnakasvu mõiste tekkeni. 1980-ndatel oli riigi poolt panustatav kapital linnade arengusse suur. (Dieleman et al.)
aspektide tasakaalustatud käsitlusena. Planeerimine eeldas eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. 35. Ajalooline linn baseerub vormilt lihtsal kuid sisult mitmekesisel struktuuril, kus muudatused vastavalt muutunud vajadustele on võimalikud. Arhitektuur üldised lahendused. Funktsionaalne linn funktsionaalne eraldamine, spetsialiseerumine ja diferentseerumine. Arhitektuur spetsiifilised lahendused. Kombinatsioonimudel mudel baseerub ajaloolise linnaarengu sünteesile. Linn koosneb üldise ülesehitusega linnakeskusest ja spetsialiseeritud linnaosadest selle ümber. Arhitektuur üldjoontes üldised ruumide plaanilahendused üksikute spetsiaalruumidega. Enamus ruume võib kasutada paljudel eesmärkidel. 36. Üldplaneeringuid korraldab ainult KOV. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. 37
inimestehulk.Kasvab haritumate inimeste hulk. See viib piirkonna laiahaardelismale ehituslikule uuendamisele, millest kujunebki välja ulatuslikum gentrifikatsioon. Oluline on seda mõista, kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. Gentrifikatsioon tähendab laiemalt ka ühiskonnaklassi struktuuri muutust. Oluline on pöörata tähelepanu selles protsessis finantseerijate rollile. Gentrifikatsioon on väljakutse traditsioonilisele evolutsioonile linnaarengu seletusviisile ning uuemad gentrifikatsiooniteemad on kriitilisd arengu mõiste suhtes. Kesklinnas on soodsa asukohaga majad juba nn euroremonditud ning varasema vaese ja vana elanikkonna on välja vahetanud rikkam elanikkond. Tallinnas on selleks ntks Kalamaja. Tartus on renoveeritud puumajade linnaosi, mis on toonud endaga kaasa gentrifikatsiooni. Näiteks Supilinn, gentr on seal algfaasis. 10 Uusweberism linnageograafias (lk 144-149)
b. Konvergents, regionaalne konkurentsivõime, territoriaalne koostöö Õige c. Mahajäänud piirkonnad, tööstusliku taandarengu piirkonnad, kõrge tööpuudus Väär Question 6 Millised on INTERREG programmi prioriteedid? Vali üks vastus. a. Linnad, kui kasvumootorid ja töökohtade loojad, atraktiivsed ja ühtekuuluvad linnad Väär b. Innovatsioon, teadmistepõhine majandus, keskkonda ja riskide ennetamine Õige c. Jätkusuutlik integreeritud linnaarengu poliitika ja vastavate praktiliste kogemuste vahetamine Väär Question 7 Millisest fondist rahastatakse infrastruktuuri rajamise ja kaasajastamisega seotud projektid? Vali üks vastus. a. Euroopa Regionaalarengufondist Õige b. Euroopa Sotsiaalfondist Väär c. Ühtekuuluvusfondist Väär Question 8 Kuidas liigitatakse koostöö intensiivsuse järgi regionaalseid algatusi? Vali üks vastus. a. Väikeprojektid ja suurprojektid Väär b
põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Väljakutsed linna jätkusuutlikkusele ja säilenõtkusele Välised tegurid o ressursside piiratus (sh nafta, põllumaa, vesi) o kliimamuutused o ekstreemsed sündmused (suured tulekahjud, ootumatud üleujutused, pikaajaline põud) o elanikkonna suuruse muutus o linnastumine ja linnaarengu intensiivistumine o bioturvalisus (kuritahtlikkus (bioterrorism, militaartegevused), looduslikud sündmused) o finantsvaldkonna ebakindlus (finantskriisid) Sisemised tegurid o haavatav taristu o sotsiaaldemograafilised muutused o sotsiaalne (kodanikuühiskond, sotsiaalsed ja kogukondlikud võrgistikud) ja inimkapital (haridus, koolitussüsteem, tervis; seostuna tööjõu produktiivsuse
16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge Lahenduseks modernism: üksikhoone fookuses, vabapaigutusega hooned, omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleks. II keskkonnakriis - sotsiaalne reaktsioon modernismile ja majanduskliima muutus · Üliõpilasrahutused Pariisis 1968 esimene poliitiline vastuhakk modernismile · Senine majanduslik kasv oli olnud aluseks modernistliku planeerimisideaalide ja praktika levikule
mobiilset ja anonüümset eluviisi. Sotsiaalse desorganisatsiooni puhul on vanad kombed kadunud, traditsioonilised institutsioonid, nt kirik ja kool, on oma mõjujõu kaotanud ning tulevast elu on võimatu ette arvata (Laine 1997: 38). • Shaw ja McKay rakendasid Park ja Burgess´i mudelit alaealiste õigusrikkumiste uurimiseks. • Korraldasid detailset statistilist analüüsi, mille eesmärgiks oli selgitada välja seosed linnaarengu dünaamika, kogukonna probleemide, alaealiste õigusrikkumiste taseme vahel. Küsimused, millele otsiti vastust: • Kas alaealiste õigusrikkumiste ja täisealiste kuritegevuse tase varieeruvad sarnaselt erinevate linnatüüpide vahel? • Kas alaealiste õigusrikkumiste tase korreleerub (on seotud) alaealiste retsidivismi tasemega; elurajooni majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurkarakteristikutega; immigratsiooni mudeliga? •
annaabi.ee 
