Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti.
tehtud valgest marmorist, klassikalise templi stiilis. Selle kõrval seisab punasest tellisest gooti torn. Interjöör võlub oma effektsusega. Esimeses kabelis asub Mantegena haud tema pronksist büstiga ning viimases kabelis on freskod, mille autoriks on Giulio Romano. Püha Andrea kiriku fassaad. Kiriku interjöör. 3 Leon Battista Alberti oli üks renessansi rajajaid, lineaarperspektiivi looja. Alberti elas aastatel 1404-1472. Ta oli itaallane ning tänapäeval kohtab teda iseloomustavat väljendit ,,universaalne mees" vararenessansist. See tulenes sellest, et ta tegeles arhitektuuriga, maalimisega, skulptuuriga ja kirjutamisega. Maaliteostest pole ükski kahjuks säilinud. Leon Battista Alberti oli Firenze kaupmehe Lorenzo Alberti vallaslaps. Teda hariti hästi Genfis. Ta õppis seal klassitsistikat Gasparino Barzizza koolis. Edasi õppis ta seadust Bologna ülikoolis.
9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12
geomeetrilistelekujunditele: pea on ju kera ja säär nagu silinder, mägi meenutab koonust jne. Cèzanne maalis sageli samale pildile ka mitmest vaatepunktist vaadatud objekti. Ta teadis, et inimese mõlemad silmad näevad pisut erinevat pilti, mis ajus ühinevad. Nii sooviski Cèzanne näidata piltidel inimese tõelist taju, mis tõi kaasa esemete kujutamise vasaku ja parema silma vaatepunktist. Eriti armastas ta seda võtet katsetada arvukate natüürmortide 6 maalimisel. Lineaarperspektiivi kaotamisega ei soovinud Cèzanne mitte ruumiliset sügavusest loobuda, vaid kasutas selle edasiandmiseks värvidide omadusi: oranz, punane, kollane tükivad esile - sinised toonid viivad pildiosa kaugemale. Samuti ei pööranud ta tähelepanu perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada
Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest. Enne kui töö katedraali kallal käima läks, tehti Brunnelleschile ülesandeks 1419 a projekteerida Firenze leidlaste kodu, mida harilikult nimetatakse esimese renessanssehitisena. Kaasaegsed tunnustasid Brunneleschit lineaarperspektiivi leiutamise eest. Ta töötas välja süsteemi, mille abil saab kaugust edasi anda teaduslikult mõõdetaval viisil. Tema poolt väljatöötatud arhitektuuristiili ja perspektiivisüsteemi võtsid teised kunstnikud kirelt üle. Tähtsaim hoone on Peetri katedraal Roomas. Kirikut ehitati ligi sada aastat. Töid juhatas 10 arhitekti. Esialgse kavandi looja oli Bramante. Michelangelo kavandas 132m läbimõõduga kupli. Maalikunstis taaselustub portree
Hooneplaani autor on arhitekt Louis le Vau, interjööri disainis Charles le Brun ning aiaplaani loojaks on André le Nôtre, kes Vaux’ pargi projektiga saavutas kuulsuse. Nimetatud kunstnikemeeskond töötas hiljem ka Versailles’ lossis. Vaux’ lossi pargis on esmakordselt maastikuarhitektuuris kasutatud perspektiivi, et luua harukordne avarus ja lõpmatusse mineva kesktelje efekt.13 Le Nôtre saavutas nimetatud efekti uurides Eukleidese „Optikat“, Descartes’i ja lineaarperspektiivi üldiseid seadusi.14 9 Ibid. lk 202 10 Ibid. 11 Marroni, lk 108 12 Kluckert, lk 186 13 Kluckert, lk 187-189 14 Hobhouse, lk 152 6 Le Nôtre on väga täpselt välja arvutanud Vaux’ lossi pargi ruumi, tasandid ja nurgad nii et kui pargikülastaja vaatab teiselpool ruudukujulist tiiki lossi poole, peegeldub see ideaalselt veepinnal. Nii Vaux’ kui ka Versailles’ lossi on kujundatud hiiglaslikule maa-
9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj. lõpp, looja Leon Battista Alberti, antiikvormid võetud range järjekindlusega: lamestatud rustikas fassaadile on antud vertikaalne liigendus kõigil kolmel korrusel esinevate antiiksete pilastrite näol. Leon Battista Alberti arhitekt, skulptor ja üks renessansi rajajaid. Lineaarperspektiivi looja. Tegeles ka maalikunstiga, aga ükski teos pole säilinud. VÕRDLUS: Veneetsia palazzod on esinduslikumad ja rõhuvad ilule. (Palazzo Chieregati, Palazzo Loredan) 11. Ospedale (Spedale) degli Innocenti vaeslaste varjupaik, hea horisontaal- ja vertikaalrütm, mähitud lastega medaljonid. Majoolika glasuuritud terrakota. Laste tunnusesemed, et vanemad nad hiljem ära tunneksid. Andrea della Robbia on medaljonide autor. 12
Clive Bell, Roger Fry ja Benedetto Groce. Kiire ismide vahetumine. Fovism (fauve) 1901-1907. Esindajad: Matisse, Vlaminck, Derain, Dufy Eeskujud: Van Gogh, (neo)impressionistid, puäntillism. Ekspressionism 1905 Esindajad: Kandinsky, K.Kirchner, F.Marc, O.Di. Eeskujud: gooti kunst, Stiilitunnused: äge, hoogne, kirglik, vaba.Eesmärgid: muuta maailm kunsti abil paremaks. Kubism 1907-1920 Esindajad: Picasso, Braque, Leger, Gris, Delauny Eeskujud: Cezanne, Aafrika kunst. Stiilitunnused: Lineaarperspektiivi lõhkumine. Polüskopia. Futurism 1904-1914Esindajad: Marinetti, Carra, Balla, SeveriniEeskujud: ei deklareeritaStiilitunnused: Karjuvad värvid. Liikuv maailm.Eesmärgid: Vabastagem Itaalia professorite kalmistist. Suurlinna dünaamika representatsioon, sünesteesia. Abstraktsionism 1910Esindajad: Kandinsky, Marck, MackeEeskujud: islami arabsk, anaoomifüüsika, psühholoogia: värvide
annaabi.ee 
