4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil.
talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena:
sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Tänu siinsetele viljakatele maadele ja
avaldanud ca 300 tööd, millest eriti suure teadusväärtusega on 44 ajakirjas "Agronoomia" ilmunud tööd. Th. Pool oli ka mitme põllumajandusraamatu autor ja kaasautor. Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud on... Meie senine karjakasvatuslik suund on olnud lihtsalt pii-makarja külgepookimine senisele teravilja-linakasvatusele... Taimetoodang ei vasta aga ei kontsentratsioonilt ega valgusisalduselt veiste kui piimatootjate nõuetele... Nüüd ollakse sunnitud talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3). Thedor Pooli uurimustööd Uurimistöös "Masinlüps" kirjutas Th. Pool: "Masinaga algaja teeb tihti selle vea, et katsub tõrkujalt lehmalt saada piima kätte masina kauemaks ajaks allajätmisega& See on ränk eksitus... Üks vilunud lüpsja tuleb toime nii masinaid
Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841. aastal levisid kuuldused väljarändamisvõimalustest Venemaale, kus pidi
Eestist rändas välja üle 100 000 inimese b) Usuvahetusliikumine usku vahetati Lutheri usust Vene usku lootuses saada maad 19 saj esimesel poolel tekkis Eestis hulgaliselt "mittevajalikke inimesi" ehk Popsid 1850 aastaks oli popse eesti maarahvast pool (50%). Popsodest said esimesed Eesti linnaelanikud. 1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta. 19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele 1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks Kartuli tulekuga kaovad näljahädad. 19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg toimus tööstluslik pööre Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee Küsimused Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi? Mis tekitas 19
Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all, mõni vahetus korduvalt ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisakompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude päriseksostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson
Sellest ajajärgust pärineb rahvalaul: "Oh mina väike mehekene, põlvepikku poisike... Päeval peksan mõisa rehed, öösel künnan marga maad..." Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul, mida Eestis hakati kasvatama 18. sajandi keskpaigast, kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine. Paljud perekonnad võtsid oma talu nime, sageli aga talitasid mõisnikud oma suva kohaselt. Pandi küllaltki palju saksapäraseid priinimesid, milledest enamik eestistati alles üle saja aasta hiljem, Eesti Vabariigi päevil. 1841
hulgas. Mõisates töötasid sulased (said palka rahas) ja moonamehed(said mõisnikul korteri, kütte ja enamuse palgast natuuras. 20. sajandi algul kujunes eesti põllumajanduses teravaimaks probleemiks maaapuudus, kuna 42% põlumaast oli mõisnike käes. Kõrge maahnd ei võimaldanud paljudel talupoegadel maad täiesti välja osta. 20.sajandi algsues oli põllumajandus lülitunud turusuhetesse. Peale piimakasvatuse oli eesti põllumajandus spetsialiseerunud kartuli ja linakasvatusele. Esimene maailamsõda andis tugeva hoobi põllumajandusele:sõjaväkke mobiliseeriti osa meestöölisi. Sõja ajal katkes ka põllumajanduse varustamine uute põllutööriistade aja masiantega. Eesti majanduse tähtsaks eelduseks enne iseseisvumist oli võimalus turustada tööstus- ja põllu- majandustoodangut Venemaal. Rahandus ja pangandus Eesti Vabariigis(eelarved, Eesti panga tegevus, laenud) Alustada tuli nullist. Asutati rahandusminsiteerium, mlle ülesandeks oli riigieelarve eelnõu
Murdesõna Lõuna-Viljandimaalt, mis on teistele eestlastele tundmatu. Niiviisi sõimasid lätlased oma naabreid ja hiljem hakkasid ka eestlased seda kasutama. Tuleneb sõnast mulk, ,,auk". Karksi ja Halliste kohal lätlaste asuaala sopistus, mille kaudu saabusid rüüstajad. Nimi pärineb 16 sajandist, kui Viljandimaa südames elas lätlasi. Laiemalt levis 19 sajandi 2 poolel. Seal hakati kõige varem talusid päriseksostma. Eesti kapitalisti häll-tänu linakasvatusele jõukad talumehed. Hakati häärbereid ehitama-mitme korruselised ja mitme korstnaga. See oli uus nähtus Eesti maaelus. Raha tuli lina müügist. Paljud küüditati ja majad muudeti kolhoosi keskusteks. Setumaa ja setud- esmakordselt on seda nimetust kasutatud ajalehes Inland 1860 ning sealse teate järgi tulenevat nimetus sageli kasutatavast asesõnast see (setu murdes settu). Nimetust setu seostatakse ka setuka ehk kehva hobusega
annaabi.ee 
