väljaannet. • Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor o – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (koost Mari-Ann Remmel) „ Pühad kivid Eestimaal“, 2011 (koost Mall Hiiemäe) 41. Kõrvuta (nt R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile kolm nende nähtuste sarnasust. liminaalsus ja imaginaarsus • kangelane käitub „seal” maailmas äraspidiselt, teisiti kui tavaelus • koduühiskonna sotsiaalsel struktuuril pole turisti jaoks endist tähendust • turist ei kuulu enam koju, tegelikule paiknemisele vaatamata ei kuulu ta ka sihtkohta • ohutu avastusretk suveniir ja autentsus • suveniir, mille reisija käidud maalt kaasa toob on kui muinasjutukangelase
Kinnitab audentsuse Tuntumad muinasjutusüžeed kaasajal Linda Degh & Andrew Vazsonyi (1993) – tosinkond süžeed: Tuhkatriinu (ATU 510) Lumivalgeke (709) Rapunsel (310) Abistaja nimi (Ruuben Tirts) (500) Uinuv kaunitar (425A) „Muinasjutumõtlemine“ (Hermann Bausinger) „Valge härg/Valgõ härg“ Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006 Traditsiooni püsimine/muutmine Muinasjutt ja turismireis Liminaalsus ja imaginaarsus Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas
Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut – keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: Mõlemapoolsus – mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest.
Püha(liku) olemus ja tunnused (Veiko Anttonen) · Kõrgkultuurides vastandub püha argisele (sactum(püha) vs. Profanum(argine/tavaline)) · Arhailistes kultuurides püha ja tähistanud ennekõike eraldatut keelatut, hädaohtlikku, ebapuhast · Püha seega kui piirilolek; olukord, milles sootsium tegi argielus nähtamatud piirid rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: · Mõlemapoolsus mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest.
- Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine"
- Mänguelemendid ja meelelahutus (liikumine täiskasvanute repertuaarist lastefolkloori) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. - Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine"
sisaldavad motiivi kaugelt tuleku kohta; vrd mardus ‘surmahaldjas’ ja hingesandid Mulgimaal); – Maskeeritud mardisantide külastamine (hea viljaõnne taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Tänapäeva surmakultuur on muutunud. Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad. Surm on väga suures osas ka meedias. Kui keegi
( 1966, 1997; olemas ka ingliskeelne tõlge "The old Estonian folk religion", 1971). 45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika
annaabi.ee 
