Lilliani, kes on raskelt haige. Neiu teab, et tal pole jäänud kaua elada. Ühel päeval pöördub Clerfayt mägedest tagasi Pariisi ning Lillian põgeneb sinna koos temaga, kuna tahab elada veel täiel rinnal. Clerfayt läheb ühele suurele võidusõidu võistlusele, kus on võiduks üks suur raha summa ja enne minekut palub ta Lilliani endale naiseks. Võistlusel satub mees suurde avariise ja ta viiakse haiglasse, kus ta paar päeva hiljem sureb. Sellest teatatakse ka Lillianile. Järgmisel päeval kohtab neiu Borist, kes soovib, et Lillian läheks tagasi sanatooriumisse. Lillian sõidabki sinna ning kuus nädalat hiljem ta sureb. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: peategelased Boris Volkov- Lilliani Lillian- armuke, kes viibis tuberkoloosihaige neiu sanatooriumis Clerfayt-autovõidusõitja, Hollmann- Clerfayti
klient. Lillian oli ärritunud ja endast väljas, sest eile suri tema sõbranna. ,,Surm sanatooriumis võtab iga kord inimestelt tükikese lootust ära." II peatükk Lillian läks enda surnud sõbranna tuppa. Kirstu polnud enam toas, kaks koristajat tegid suurpuhastust. Kõik toimus nii kiiresti, sest homme varahommikul on uus elanik juba kohal. Sõbranna oli viidud tuppa nr 7. Lillian läks sisse. Kirstukaas oli kinni ja kõik oli transpordiks valmis. Lillianile torkas pähe mõte, et äkki ta elab veel. Ta mõtles et on ju olnud küllalt juhtumeid, kus inimene on varjusurmast äraganud. Ta mõtles veel enda hulle mõtteid ja endaarust kuulis ta kahinat, kuid pidas seda siiski enda kleidiriide omaks. Igatahes hakkas ta ruumist lahkuma, surus lingi alla ning pidi vapustuse saama. Tema ees seisis majahoidja, kes päris et kuidas Lillian sisse sai. Majahoidja oli ka väga vapustatud ja pidas hetkeks Lilliani surnud naiseks. Ta läks oma tuppa
ta selle ära võita. Üks päev enne võistluse algust palus Clerfayt Lilliani endale naiseks, mille peale Clerfayt oli kui uuesti sündinud inimene, täis õnnejoovastust ning rõõmu. Järgneval võistluspäeval läks tal start küll kehvasti, ent sõidu keskel oli ta suutnud tõusta teiseks. Kahjuks põhjustas aga kurvis kellegi lekkima läinud õlipaak õnnetuse, mille tulemusena Clerfayt sattus haiglasse. Ta viidi koheselt operatisoonisaali, kus teda aga ei suudetud päästa ning anti Lillianile teada, et tema armastatu on surnud. Järgmisel päeval kohtas Lillian Borist, kellele tegi ettepaneku minna tagasi mägedesse sanatooriumisse. Sinna jõudes veetis Lillian enamuse oma ajast voodis lamades ning palavikuhoogude käes piineldes kuus nädalat hiljem ta suri. 2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii
Ta on võidusõitja. Clerfayti tõmbab juba teose algusest saati Lilliani poole, kes on nii vahetu ja suudab nautiga igat hingetõmmet,mis talle on antud. Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque'i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust. Kõrvaltegelased: Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga. Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja. Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees. Tegelase analüüs Remarque'i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine
Johnsoniga. Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks. Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega
Clerfayt ja Lydia ei teinud teineteisest välja. Lillianil oli ükskõik Clerfayti armukesest. Clerfayt kartis Lilliani kaotada ja suudles teda ning avaldas armastust. Lillian ei vastanud talle. Ta oli kõige suhtes ükskõikne, sest teadis, et sureb peagi. Clerfayt sõitis Sitsiiliasse võistlustele. Lillian läks temaga kaasa. Clerfayti ringiaeg oli aeglasem kui 24 aastasel paarimehel Torrianil. Clerfayt tundis, et oli võidusõitmise jaoks vanaks jäänud. Lillianile tundus võidusõitmine lapsikuna. Sanatooriumis võitlesid patsiendid elu eest, võidusõitmisel aga mängiti sellega. Lillian tahtis, et Clerfayt loobuks. Lillian ja Clerfayt pidid kohtuma Pariisis. Lillian sõitis aga Veneetsiasse. Ta tahtis üksi olla ja selgusele jõuda, kas mõistlikum oleks Clerfaytist lahku minna. Lillian köhis verd ja jäi nädalaks hotelli voodisse. Ta mõistis, et kes sageli surmasuust pääseb, sünnib ka uuesti ja tänutundega. Ta oli õnnelik, et hingas veel.
siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons. Lillian ütles, et tore jälle Holdenit nähe, kuid ta valetas. Ta tahtis lihtsalt kuidas D.B. elab. Holden vastas, et ta vend on Hollywoodis. Holden teadis, et Lillian üritab talle ainult pugeda, et ta räägiks sellest D.B.-le. Holden ütles Lillianile, et ta peab minema, kellegagi kokku saama. Seega tal ei jäänud muud üle, kui minema minna. Holdeni käed külmetasid, sest keegi Penceyst oli need ära näpanud. Holden oleks sellele, kes seda tegi, hea meelega peksa andnud, kuid ta teadis, et ta oleks seda kartnud. Kui Holden hotelli jõudis ja liftiga sõitis, küsis liftimees Maurice, et kas ta ei sooviks endale ööseks tüdrukut. Holden küsis üllatunult, et kas Maurice ikka teda mõtleb. Siis küsis Holden, et vana ta on
oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons. Lillian ütles, et tore jälle Holdenit nähe, kuid ta valetas. Ta tahtis lihtsalt kuidas D.B. elab. Holden vastas, et ta vend on Hollywoodis. Holden teadis, et Lillian üritab talle ainult pugeda, et ta räägiks sellest D.B.-le. Holden ütles Lillianile, et ta peab minema, kellegagi kokku saama. Seega tal ei jäänud muud üle, kui minema minna. Holdeni käed külmetasid, sest keegi Penceyst oli need ära näpanud. Holden oleks sellele, kes seda tegi, hea meelega peksa andnud, kuid ta teadis, et ta oleks seda kartnud. Kui Holden hotelli jõudis ja liftiga sõitis, küsis liftimees Maurice, et kas ta ei sooviks endale ööseks tüdrukut. Holden küsis üllatunult, et kas Maurice ikka teda mõtleb. Siis küsis Holden, et vana ta on
tunneb, et päris üksi ta ei julgeks minna, aga ta teab, et tal haigusehood. Samal ajal suhtub see noormees temasse kui tervesse, see meeldib talle eriti. Kuna Lillianil on raha, võidusõitjal ka, siis nad elavad väga luksuslikku elu, ostavad viimasepeal riideid, ööbivad viimasepeal hotellides naudivad elu. Lillian ongi selle peale välja jäänud ju, et vaadata veelkord maailma. Aga võidusõitjast noormees armub temasse. Armastus teeb nõrgaks, hakkab rääkima Lillianile, kuidas ennast ravida, hakkab muretsema naise tervise pärast. Aga Lillian ainult sellepärast temaga kaasa tulnud, et võidusõitjas on elunautijat. Enne kui mehe hüljata soovib, võidusõitja saab surma. Nüüd ei jää Lillianil muud üle, pöördub tagasi mägedesse, kuue nädala pärast kustus ja suri. Sõlmküsimusi R loomingus. Tema kirjanduslike eeskujundana võiks märkida J. London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer. Tema teoste menu on siis erispäraliselt
minna, aga ta teab, et tal haigusehood. Samal ajal suhtub see noormees temasse kui tervesse, see meeldib talle eriti. Kuna Lillianil on raha, võidusõitjal ka, siis nad elavad väga luksuslikku elu, ostavad viimasepeal riideid, ööbivad viimasepeal hotellides naudivad elu. Lillian ongi selle peale välja jäänud ju, et vaadata veelkord maailma. Aga võidusõitjast noormees armub temasse. Armastus teeb nõrgaks, hakkab rääkima Lillianile, kuidas ennast ravida, hakkab muretsema naise tervise pärast. Aga Lillian ainult sellepärast temaga kaasa tulnud, et võidusõitjas on elunautijat. Enne kui mehe hüljata soovib, võidusõitja saab surma. Nüüd ei jää Lillianil muud üle, pöördub tagasi mägedesse, kuue nädala pärast kustus ja suri. Sõlmküsimusi Remarque'i loomingus. Tema kirjanduslike eeskujundana võiks märkida J. London, Hemingway, Nietzche, aga ka Schopenhauer.
annaabi.ee 
