pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. (http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html) "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst.htm#yla) b) Domineerivaks värviks on esiplaanil naturaalne valge ja nahatoon, tagaplaanil aga roheline.Tegemist on pigem läbisegatud toonidega kui puhaste ja erksate toonidega. Üldiselt on esiplaanil soojemad toonid kui tagaplaanil. Tähtsamaid isikuid pildil on välja toodud erinevate värvidega. 6
värvide ilust. See tundeküllane joon tugevnes Botticellis tõenäoliselt ka kuulsa luuletaja Dante teostesse süvenemise tagajärjel, umbes 1490 valmistas Botticelli nimelt rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Materjal: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/botticelli/tekst
Botticelli armastas väga ümarformaati. Ta on andnud peamiselt madonnapilte selles formaadis, millest ilusaim on "Manificat". Pärast tagasi tulemist Roomast ta teeb palju maale müütilistel teemadel, samuti lõpetab oma maali ,,Kevad", mida ta alustas enne Rooma ära sõitmis. "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Botticelli polnud naist ega lapsi .Paraku läks tema loomelaad karjääri lõpupoole moest ja eluõhtul oli ta pettunud mees. 65 aastasena aastasena 17. mail 1510. aastal sureb. Tema maalid said uuesti populaarseks alles 19. sajandil. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. ,,Venuse sünd" ,,Giuliano de Medici"
Vahepeal olles rindest eemal, nende tunnete esile kerkimine ja enda vaenlase vastu kajhutunde tekkimine. Ta sai aru, et nemad on samasugused inimesed nagu tema. Olles aga tagasi rindel tappis neid ilma vähimagi kõhklusetta. Minnes puhkusele tagasi tavaliste inimeste juurde. Tundis ta seal ennast täiesti võõrana ja erakuna teades, et nemad ei tea elust ega surmast midagi vaid ainult rääkides sellest oma ilusas ja rikkumatta lillelises maailmas. Vaadates kuidas nad toimetavad, isegi see rahulik ja ilus loodus tema ümber ning need vanad head mälestused kunagisest elust.See tülgastas teda ning saades ka aru, et ta ei ole enam inimene ega saagi enam kunagi selleks. Sellepärast suri ta rahul olu näol, et lõpuks on ta täiesti vaba. Nende ainukeseks mõtete hajutajaks mida igal võimalikul vabal hetkel mängiti, ka vaenlase tule all olles, oli kaardimäng. Too oli ainuke
Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks "Giuliano de' Medici " (1475-76), "Imeline Madonna " (1476-77). Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava)
Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis . Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" (1478) ja "Veenuse sünd" (1484). "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil, jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael
1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sõnadega ,,idealiseeritud tõde", mida iseloomustab: · tasakaalustatud kompositsioon · joonte selgus ja ilu · üksikasjade kooskõla tervikuga Kõrgrenessansi maalikunsti tähtsaimad meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael.
* Maarja kroonimine, 1480 * Trooniv madonna, 1480 * Sixtuse kabeli Freskod, 1481-1482 * Venuse sünd, 1483-1484 * Magnificat, 1485 * Paastumaarjapäev, 1489-1490 * Dante ,,Jumaliku komöödia" sulejoonistused, 1492-1497 * Kristuse taganutmine, 1495 * Mahajäetu, 1495-1500 6. Maalide tõlgendused ,,Primavera" kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine. Eriti väljendusrikas on ta ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Paljud kriitikud ja kunstiteadlased ei ole sellest maalist rääkides suutnud erutust varjata. ,,Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes looduse veetlust, mis ärkab igal aastal talve külmast pimedusest vastu päikesele ja elule.
Peakatted Neiud käisid veel 19. sajandi esimesel poolel ja keskpaiku paljapäi. Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi, mille kõrgus oli ERMi kogude põhjal umbes 6,5-8,5 cm. Järvamaal kaeti pärg mitmevärviliste riidelappidega, üldine oli aga, et pärg kaeti (s.t tõmmati piki võru) tollele ajale iseloomuliku lillelises koemustris siidlindiga. Eelistati sooje punakaid-roosakaid toone, kasutati ka kollakaid ja õrnsiniseid ning rohelisi pärgi. 19. sajandi alguse võrupärgadele pandi sageli lisaks kattelindile ka äärekaunistus - punasel alusel kitsas kardpits või erinevas toonis kitsas siidpael. Hilisematel pärgadel on ainult kattelint, seega 12 määrab lindi laius pärja laiuse. 19. sajandi pärgadel, mille pind oli kaetud pikisuunas
Fra Angelico Te ma pea miselt freskotehnikas maalides valitseb s ügav usuline m e ele olu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit ja pühalikud il med. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku e ga inetut. Sandro Botticelli-,, Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu ja ar mastuseju malanna Veenuse sündi mist m erevahust. ,, Kevad" siin näe m e Veenust kauni pargi maastiku foonil, ümber antiik mütoloogia tegelased. Pare mal pool k õnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud il me ga mis teeb te ma tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi maalikunsti p õhiole muse võib kokku võtta sõnadega ,, idealiseeritud tõde", mida iseloo mustab: a) tasakaalustatud ko mpositsioon b) joonte selgus ja ilu c ) üksikasjade koosk õla tervikuga.