· Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust. Kirjelda, kuidas seostub. "Kui sa tuled, too mul lilli, lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? - Ühestainsamast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma veel üht hilist lillekest - kõige kallim, oh kui väga tänaksin sind selle eest! (Palju lilli siin nad kandvad meelitelles minule - mitmest lillest leidsin kihvti minule ja sinule...) Ehk vast juhtud nurmelt leidma veel üht hilist lillekest? -
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega
Sinililill Laulvalt liueldes Luuletus lendas Lendas, kus sinilill Õitseda mõtles Maandudes maale Jäi luuletus seisma Maandudes maale Ta otsustas mõelda Mõelda, mis lillekest Kevadel äratab Mõelda, kust kohast Ta aega küll tajub Mõtles ja mõtles Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem"
Castaneda raamatuid). "Tugev tarbija" peaks olema võimeline narkootikumi mõju kontrollima, lastes sel mõjuda ainult teatud piirideni või soovitud ajal ja viisil. 25-a neiu: Mingi hõljuv tunne oli, värvid olid eredad. Olin metsas. Nägin fraktaleid, need olid väga ilusad, võisin nende värve muuta. Mõtlesin, et kui kujutaks ette, millised on need värvid, mida ma maailmas näha tahaks. Sellised värvid ilmusidki. Ühte lillekest võid mitu tundi vaadata. Aga vaat ühte tüüpi ei võinud vaadata, siis kisub bad trip'i poole. Muidu nägi üsna korralik välja. Oma tegudega avaldas ta seda, mida olin tundnud alles hiljem. Millegi muu peale ta ei mõelnud, kui oma kaifi peale (Sõukand 1997). Mõned kogemuslood on negatiivse iseloomuga, kuid nende eesmärk ei ole enamasti taunida narkokasutamist kui sellist, vaid pigem õpetada vältima konkreetset narkootikumi. 22-a neiu: LSD-d eriti ei tarvitata
kes nõnda vigane, haige enda vigu näeb minu sees. Sinuga ja sinuta Sinuga olen lainetel lõhkuvail, sinuga janunev palm ma kõrbemail, laev, vaene, heitleb hukkavais laintes, palm, vaene, norutab liiva sees; olen hoone, raputud maru väel, 5 olen lille, muljutud tormi käel. Sinuta hommik, kel pole koidukiirt, sinuta öö, kel polegi piirt, sinuta kevade olen, pole üht lillekest, sinuta puu, kellel ainustki lehekest; taevas siis olen, kel ei ainustki tähekest. Sinuta olen ma udune ilm, nägemata silm. Sinuta olen ma uneta öö, sinuta töö ei olegi töö. Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, sinuta loom olen, mida keegi pole loond. Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad!
kirjutanud romaani, mis pole elu ja inimeste suhtes õige. Lõpuks jäi ikkagi Goethe peale, tema sai mingisuguse teeraja paikapanijaks. Romantilised romaanid on selle kõrval rohkem ära unustatud. Romantilised romaanid: Tiecki „Franz Sternbaldi rännuteed“ Novalise „Heinrich von Oftendingen“ Viimast romaani Novalis lõpetada ei jõudnud. Sellele kirjutas lõpu Tieck. Oluline on see sellepoolest, et põlistab saksa romantismi sümbolit ehk taevasinist lillekest. H.v.O. on kaasaegne poeet, kes näeb unes(!unenäolisus!) imelist helesinist lillekest. Ärgates on unenägu väga ere ning H.v.O. läheb rändama ning seda lillekest (ehk romantilist absoluuti) otsima. Ta liigub üsna sihitult (!) ja see on ka romantilise romaani üks ühiseid jooni. See rännak on pigem vaimne rännak, tajumiste ning tunnetuste otsimine(!). Sihipära puudub. Lõpuks leiab helesinise lillekese, milleks on üks Matilda nimeline neiu. H.v.O
Õpimapi lõpetaksin Anna Haava luuletusega, Kui sa tuled, too mul lilli "Kui sa tuled, too mul lilli, lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? - Ühestainsamast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma veel üht hilist lillekest - kõige kallim, oh kui väga tänaksin sind selle eest! KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.rodoaed.ee/sugisesse-aeda-sobivad-lillesordid/ 2. http://www.multiflora.ee/?toode=197 3. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=369 4. http://www.aialeht.ee/news/lillekasvatus/mitme-naoga-paevalill.d?id=24929373 5. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kuldvits.htm 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_mungalill 7
Pärast mingit etappi jõuab faustlikule järeldusele,et nüüd on see hetk käes, kus asi on valmis, inimene on küps sisemiselt, leidnud koha ühiskonnas jne. Positiivse lõpuga. Jena romantik Ludvig Thick(?) oli kontaktis inglise romaaniga. Ütles et nii pole elu ja inimese olemise suhtes õiglane. Faust toetub ebamäärasele keskaegsele legendile. Põlistab saksa romantiute sümboli ehk taevasinise lillekese. Oftertingen. Lahkub kodust ja läheb otsima helesinist lillekest. Läheb üsna sihitult, sest see ongi romantiliste rännuromaanide ühine joon. Nad liiguvad sihitult ringi, nad ei ole eesmärgipärased. Reisib, juhtub igasugused seigad, midagi ta õppida ei taha. Lõpuks leiab helesinise lillekese, jõuab targa mäemeistri juurde. Tema tütre nimi on Matilda, jõuab äratundmisele,et tüdruk ongi helesinine lilleke. Õnnetuseks ta kaotab lillekese, sest Matilda sureb. Kurvastades Matilda surma pärast, hulgub ringi
mis nüüd tuleb või lahti läheb. Aga tõepoolest sündis kõik ainult sellepärast nõnda, et poisid kartsid higistada, sest nad kandsid peent paberist pesu. Seda teadsid muidugi ka neiud ja sellepärast tegid nad kõik, mis nende oskuses ja võimuses, et looduseseadused oleksid täidetud. Indreku seisukord Molli kõrval oli eriti raske sellepärast, et neiu oskas ei millestki ikka midagi teha, kui tõusis tarvidus ehtida. Mõni tühine lindike, paar lokikest või lillekest, ja juba näiski Molli ehituna, nii et Indrek kippus tema kõrval punastuma, sest tema ei osanud iseenda välimusega midagi peale hakata, kuigi ta seda oleks kõigest südamest tahtnud. Aga siin asus talle Molli oma naiseliku oskuse ja kavalusega appi. Ta peatus nagu juhuslikult kuski akna taga, kus seisid lõpmatus reas maniskid, kraed, kaelasidemed, püksikandmed, kindad, taskurätid ja muu kribukrabu, juhtis ühele või teisele noormehe tähelepanu ja kinnitas lõpuks, et see pole kuigi