Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3.) Oksüdeerivate omadustega tolueeni kiht värvus Cl, PO43- , CO32- , SO42 F-, anioonide tõestamine lillakaspunaseks aga ei ole NO3- , CH3COO intensiivne 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga, lisatakse 2-3 tilka KI lahust ja 3- 4 tilka tolueeni. Ekstraheeritakse. Kui tolueeni kiht värvub lillakaspunaseks, siis eraldus vaba jood ja seega on lahuses oksüdeeriva toimega anioone. Märkus: tolueeni kihi värvus peab olema intensiivne! Nõrk värvus võib olla tingitud I2st, milline sageli sisaldub KI lahuses.
Harjus Harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas. Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes - kõige rohkem Narva jões, ka Ahja ja Piusa jões ning piiratud hulgal vähestes Põhja-Eesti jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed-liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Oma liigikaaslaste suhtes on harjus nii noores kui vanas eas aastaringselt vaenulik. Ta elab põhja ligidal, kust sooritab lühikesi kiireid sööste veepinnale. Toidust moodustavad suure osa nii õhu- kui maismaaputukad
Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab mädakollete tekkimine. Kiirikseened on looduses laialdaselt levinud; inimesel leidub neid suuõõnes ja seedekanalis. Mikroskoobiga vaatlemisel meenutavad nad väliskujult seeni, raku ehituselt aga baktereiddutse. Kiirikseente tungimisel kudedesse areneb pikkamööda tihke põletikukolle, mille kohal olev nahk muutub lillakaspunaseks ja paiguti mulgustub. Inimesel puhkeb aktinomükoos enamasti suu ümbruses ja kaelal, võib aga esineda ka siseelundites. Aktinomükoosi vältimiseks tuleb hambad korras hoida. Ei tohi närida kõrsi ega viljapäid, sest neil võib leiduda kiirikseeni. Loomadest haigestuvad aktinomükoosi sagedamini veised ja sead. TÄNAME KUULAMAST! Greete-Caisa Allik, Eero Maling 2014
+37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine
vesinikkloriidhapet CO2. b)Püüda lahustada ainet vees, millele ei ole lisatud Lahustub ja muudab universaalindikaatori indikaatori 4 lahust. lillakaspunaseks(võrrelda vesinikkarbonaadi tuvastamisega). Kloriid Cl- Aine lahusele lahjendatud Tihe valge AgCl sade, mis ei lämmastikhappes lisada lahustu hapetes, kuid lahustub hõbenitraadi lahust. ammoniaagi lahuses. Nitraat NO3- Lisada lahusele Soojendamisel eraldub
võib arvata, et lahuse ei saa sisaldada ebapüsivate hapete anioone CO 32- ja S2O32-. Kuna lahus ei lõhna ka iseäralikult, siis puuduvad suure tõenäosusega ka S 2-, SO32- ja NO2—ioonid. Lahuse värvuse võivad anda ka [Fe(CN) 6]3-, [Fe(CN)6]4- ja CrO42- ioonid. Tugevate oksüdeerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale alglahusele 1M H2SO4 lahust ja 2-3 tilka KI lahust ning 3-4 tilka tolueeni. Ekstraheerin. Kuna tolueeni kiht lillakaspunaseks ei värvu, siis ei eraldunud vaba jood ja tugevalt oksüdeeriva toimega anioone lahuses pole. Tugevate redutseerivate omadustega anioonide tõestamine Lisan 3-4 tilgale aglahusele 1M H2SO4 lahust ja lisan paar tilka lahjendatud KmnO 4 lahust. Violetne värv peaks toatemperatuuril valastuma, kui lahuses on I -, Br- või NO2- ioone. Kui valastumine toimub alles lahuse soojendamisele, siis võivad lahuses olla (COO)22- -ioonid. Kuna antud lahuses ei toimunud valastumist, siis ei
toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete isaharjuste vahel kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib olla umbes neli kuni viis meetrit. Seal peaks kindlasti olema kas kivi või mingi puuront varjepaigaks. Kudemisperioodil teeb isaharjus veidraid vabisevaid liigutusi, mis peletab eemale kaasvõistlejad, kuid tõmbab ligi emasisendeid. Kudemine
Tekkinud sade ei lahustunud täielikult lahj. HNO3 toimel. Seega leidub lahuses I rühma anioone. Lisasin analüüsitavale lahusele BaCl3. Sadet ei tekkinud. Järelikult ei olnud lahuses II ja III rühma anioone. Eelkatsete käigus sain teada, et lahus ei sisalda järgmisi anioone: CO 32-, [Fe(CN)6]3-, CrO42-, [Fe(CN)6]4-, Cr2O72-, SO42-. I- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht ei muutunud lillakaspunaseks, järelikult ei leidunud lahuses jodiidioone. Br- tõestamine Lisasin H2SO4-ga hapestatud lahusele paar tilka tolueeni. Seejärel lisasin tilkhaaval kloorvett. Tolueeni kiht muutus pruuniks, järelikult on lahuses bromiidioonid. SCN- tõestamine Lisasin lahusele FeCl3. Lahus värvus oranziks. Selleks, et lahuses leiduks SCN--ioone, peab lahus värvuma punaseks. Järelikult puudusid lahuses tiotsüanaatioonid. Cl- tõestamine Lisasin lahusesse AgNO3. Valget AgCl sadet ei tekkinud
ei reageeri Cu, Hg, Ag, Au Zn + H2SO4 = ZnSO4 + H2 (asendusreaktsioon) Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4) Reageerimine alustega, tekib sool ja vesi HCl + NaOH = NaCl + H2O (neutraliseerimisreaktsioon) Alused e. hüdroksiidid on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-) Indikaatorid: Lakmus- siniseks Fenoolftaleiin- lillakaspunaseks Vees lahustuvuse järgi Vees lahustuvad, tugevad alused leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 Vees lahustumatud, nõrgad alused: Al(OH)3, Cu(OH)2, Fe(OH)3 Aluste saamine: 1) Leelised: metallioksiidi reageerimisel veega (ühinemisreaktsioon) K2O + H2O = 2KOH Na2O + H2O = 2NaOH CaO + H2O = Ca(OH)2 BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei
PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS. (seljauim pikk ja kõrge) Eestis on ta muutunud haruldaseks ja elutseb vaid mõnedes jõgedes. Ta on süstja kehakujuga, kuni 0,5 meetri pikkune, külgedelt lamendunud kala, keda iseloomustab hästi pikk ja kõrge seljauim, mis kudemisperioodil värvub küütlevate vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Peale selle olevat harjusel iseloomulik aed- liivatee lõhn. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, kiirevoolulist ja taimestikuvaest vett. Ta on paikse eluviisiga ja territooriumihoidja. Sugukond tintlased. MERITINT. (suur suu, sale, sabauim sügava väljalõikega) 3 PEIPSI TINT (suur suu, sale, silmad suuremad, kui meritindil)
Niiskes keskkonnas läbi viidud kromosoomide pikendamist nimetatakse kromosoomide venitamiseks ehk sirutamiseks (chromosome stretching). Kõige lihtsam on kromosoome värvida tavavärvimise meetodil Giemsa värviga. Töötluse tulemusena kromosoomid ei vöödistu, vaid värvuvad ühtlaselt. Kõige rohkem kasutatakse Giemsa värvi, mille koostisesse kuuluvad happeline eosiin Y ning aluseline metüülsinine ja thaziinvärv azuur B. Värv muudab kromatiini lillakaspunaseks. Giemsa-kompleksil on üks negatiivne ja kaks positiivset langut. Positiivselt laetud molekuli osa inerakteerub negatiivselt laetud DNA-ga, samas kui negatiivselt laetud osa seostub histoonidega. Kromosoomivöödid Kromosoomivööt ehk bänd on kromosoomiala, mis naaberaladest eristub, olles heledam või tumedam. Kromosoomivöödistus tekib lineaarselt külgnevate heledate ja tumedate vöötide vaheldumise tõttu
abivajaja ning suruda ülakõhule (päikesekolmnurka) järsult mitu korda, kuni võõrkeha tuleb välja. Aidata tuleb koheselt, kiirabi võib hiljaks jääda. Hingamispuudulikkuse või teadvusekaotuse korral tuleb kutsuda kindlasti kiirabi. 107 Rästikuhammustus Tunnused: kaks kuni neli punast täppi hammustuskohal kõrvetav valu turse kiire teke nahk muutub lillakaspunaseks üldine halb enesetunne oksendamine peavalu. Esmaabi: 1. Pane kannatanu lamama. 2. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida. 3. Aseta hammustuskohale midagi külma. 4. Anna rohkesti juua, kui kannatanu suudab ise veeklaasi käes hoida. 5. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Herilase või mesilase nõelamine Tunnused: kõrvetav valu nõelamiskohal naha punetus nõelamiskoha ümber kujunev turse