Kuid tarbijahinna kiire tõusu tõttu majapidamiste reaaltulu kahanes jätkuvalt. Reaalsissetulekute vähenemisest olenemata usuvad majapidamised oma pere majandusolukorra jätkuvasse paranemisse ning aastaga on eraklientide hoiused krediidiasutustes suurenenud ligi 7%. Elamispindade turu mõningane elavnemine on vähendanud majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ning kinnisvaraturg on muutunud tasapisi likviidsemaks, mis on kaasa toonud kinnisvarahindade kasvu, jäädes siiski vaid 2005. aasta tasemele. Siiski kasvas sundmüükide arv 2010. aastal üle kahe korra (võrreldes 2009. aastaga) ning laenuvõlgade katteks müüdi üle 700 kinnisvaraobjekti. Ehkki languse ajal suurenes fikseeritud intressimääraga laenude väljastamine, on üle 90% majapidamiste laenulepingutest ujuva intressimääraga. Seega ohustab majapidamiste
käibekapitali suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud ja rentaablussuhtarvud. (2, lk 306) Likviidsussuhtarvude analüüs seisneb põhiliselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. (2, lk 307) Likviidsus on lühiajaline maksevõime ja maksevõime all mõeldakse pikaajalist arvete tasumise võimet. Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. (17, lk 120) Kõige likviidsem vara on raha kassas või pangaarvel. (2, lk 307) Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus. (17, lk 120) Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Maksevõime näitaja kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil. Maksevõime näitajad jagunevad kahte rühma: lühiajalised likviidsuse näitajad ja pikaajalised maksejõulisuse näitajad
Näitaja väljendatakse päevades. a)Põhivarade kasutamise efektiivsus: näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Tõlgendus: 1 põhivarasse investeeritud euro annab ühe käibeeuro DFAH päeva pärast: 360 DFAH= , kus S- müügitulu ja FA-põhivarad. S /FA 9. Likviidsus (sh 1 näide suhtarvust koos selle defineerimisega) Likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Samuti võib varade likviidsust vaadelda kui õigel ajal arvete tasumise võimet. Likviidsuse ja maksevõime analüüs on üks olulisemaid analüüse, sest ettevõtete pankrotte põhjustab valdavalt maksevõimetus. a)Lai likviidsus: näitab, kui suures ulatuses on võimeline ettevõte maksma lühiajalisi kohustusi käibevara abil.Tõlgendus: näitab, mitu korda ületab käibevara lühiajalisi kohustusi: CA CR= , kus CA-käibevara ja CL-lühiajalised kohustused.
likviidsust ja hinna objektiivset kujunemist turul. Kommertspankade eeliseks on mittestandardsete finantsteenuste pakkumine vastavalt kliendi vajadustele. Sageli pakutakse ka uusi teenuseid. Väärtpaberibörs on väärtpaberite järelturu organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kaubeldakse väärtpaberitega standardiseeritud kujul. Börsil peaksid kujunema objektiivsed väärtpaberite hinnad. Organiseeritud väärtpaberibörsi eesmärk on muuta turg efektiivsemaks ja kaubeldavad instrumendid likviidsemaks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormid konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsvahendajate tüübid on järgmised: 1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk
võimaldab anda hinnangut, kui efektiivselt on ettevõte kasutanud oma varasid. Nimetatud analuusi tuleb eristada kasumlikkuse ehk rentaabluse analuusist, sest viimane tegeleb kasumiga, aga efektiivsus on seotud nö kiirusega. 12. Likviidsus Likviidsus on ettevõtte luhiajaline arvete tasumise võime (ehk luhiajaline maksevõime) Varade likviidsuse all mõeldakse ettevõtte varade võimet muutuda rahaks kui kõige likviidsemaks maksevahendiks. Ettevõtte võime luhiajalisi võlgu tahtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas ettevõttel on kullaldaselt raha ja/või kergesti likviidseks tehtavat vara. Likviidsust planeerides tuleb teada selle seost tulususega. Suur likviidsus vahendab tulusust, samas ei ole likviidsus ja kasumi saamine konkureerivad sihteesmargid. Kui kasumi saamine on iga ettevõtte jark-jargult saavutatav peaeesmark, siis pideva likviidsuse hoidmine on
- ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus - prognoos võib olla vale RISKID PANGANDUSES - likviidsusrisk - krediidirisk - intressimäära risk - valuutarisk e. kursirisk - tururisk - kasumirisk - tehingurisk - teenuste müügi risk - inflatsioonirisk - poliitiline risk - kuruitegevusest tulenevad riskid - muud riskid PANGANDUSE POSITIIVSED EFEKTID - vähendab laenu andmise riski - muudab laenud likviidsemaks - vähendab laenu andjate ja võtjate informatsiooni- ja tehingukulusid - muudab hõlpsaks üksikisikute, ettevõtete ja riigi vahelised arveldused - suur osa maksetest võimalik teha sularaha kasutamata odavam, kiirem - riigi maksude kogumine ja laekumine kiirem 19 - pangad vahendavad kapitali liikumist PANKADE RISKIDE JUHTIMINE Seadusandlus
Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest; ebaregulaarsed sissetulekud -- tulud võlakirjade, eelisaktsiate, lihtaktsiate eest (intressid). Ebaregulaarne raha väljaminek -- dividendid, intressid, laenu tagasimaksmine;
annaabi.ee 
