tasumine. Suhtarv peaks olema 1 ja 2 vahel. Siit on näha, et ettevõtte lühiajalise kohustuste kattekordaja on hea. Käibekapitalis puudujääki ei ole. Maksevõime kordaja ( Quick Ratio) = Likviidne vara / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevõime kordaja = 356 874/ 235 897= 1,5 31.12.2008 Maksevõime kordaja = 297 963/ 201 546 = 1,5 See näitaja määrab ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid. Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv
Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid. Maksevõime kordaja = (käibevara- varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustused Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. Maksevalmiduse kordaja = (raha + väärtpaberid)/lühiajalised kohustused Varade juhtimine ehk efektiivsus suhtarvud Efektiivsuse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist. Ettevõtte
Samas on see ohumärk ettevõtte juhtkonnale kuna saadud tulemus näitab, et liialt suunatakse varasid käibevaradesse ehk ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt, mis tähendab ka saamata jäänud tulu ja/või optimeerimata kulusid. 3.2 Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase Likviidsuskordaja ehk kiireloomuliste maksete tase näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita käsutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid, sest varud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0,6–0,89, siis on rahuldav, kui vahemikus 0,3–0,59, siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Soovitatavaks maksevõime kordajaks pakuvad teoreetikud 0,6 kuni 1,0.
ettevõte suuteline antud momendil maksma oma lühiajalistest kohustustest. Selle ettevõtte puhul on näitaja liiga madal, järelikult ei ole võimeline peaaegu midagi koheselt tasuma. o Likviidsus kordaja LK (Käibevara-kauba ja tootmisvarud/Lühiajalised kohustused) 43 252 422 91750 866 = 0,47 % Määrab ära ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid. Kui number on vahemikus 0,3 – 0,59 on ettevõttel mitterahuldav maksevõime. o Võlasuhe VS (Võlad*100/Kogu vara) 93294 996∗100 50 981 399 = 182,99 % Võlasuhe näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest on finantseeritud laenatud vahenditega. Kõrge võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad kreeditorid, mitte omanikud. Normaalne on 40 – 60 %
2 006 2007 2008 Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Likviidsuskordaja 0.63 0.26 0.74 See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. 12
Kui heaks tulemuseks loetakse vähemalt 1, siis näeme, et ICT Support OÜ-l on see näitaja kõikidel aastatel tublisti üle 1, 2011. aastal isegi 2,03. Sellest võib järeldada, et ettevõte on olnud väga hästi võimeline oma kiireloomulisi makseid tasuma ning ettevõte ei ole enda varudest liigselt sõltuv. 3.3 Maksevalmiduse kordaja ehk rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja leidmisel vaadeldakse ettevõtte kõige likviidsemaid varasid ehk raha ja raha ekvivalente. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Eestis on maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19. Soovitatavaks maksevalmiduse kordajaks pakuvad teoreetikud 0,2 kuni 0,4. Tase üle 1,0 näitab rahade ebaefektiivset kasutamist. · 2009. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2010. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2011. aasta maksevalmiduse kordaja: · 2012
Tooraine varu 14 923 13 052 14 031 14 856 Likviidsed varad 215 168 652 248 1 110 186 1 608 435 234,2846 284,66307 355,5338 Likviidsuskordaja 22,51884249 305 56 369 Mahe- ja toortoidukohviku ettevõtte likviidsuskordaja on 22,5 ühikut, mistõttu saab öelda, et ettevõtte võime tasuda lühiajalisi kohustusi kasutades ainult kõige likviidsemaid vahendeid, on väga hea. See tähendab, et ettevõttel on raha rohkem kui lühiajalisi kohustusi. On ka näha, et see tõuseb iga järgneva aastaga veelgi suuremaks. 9.4 Rentaablusnäitajad Rentaablusnäitajad näitavad, kui efektiivselt kasutab ettevõte oma varasid ja kui hästi on korraldatud ettevõtte äritegevus. Tabel 14. Rentaablusnäitajad 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta
koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75.
aastal 1,29 ja 2004.aastal 1,30, mis näitab, et uuritava ettevõtte näitaja on olnud sama tegevusala keskmisest parem 2003. aastal ning kehvem 2004. aastal. 2005. aasta näitajat 2,43 võib pidada ka liiga kõrgeks, mis viitab omakorda sellele, et ettevõtte on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikke tulusid. Likviidsuskordaja (Valem 2) näitab, kui hästi suudab ettevõte oma lühiajalisi kohustusi täita, kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. ASi Even näitajad on igal aastal liikunud langevas trendis. Vaadeldes teoorias vastava valemi (2) kohta antud selgitusi saab järeldada, et ASi Even likviidsuskordaja on aastatel 2003 ja 2004 hea ning 2005.aastal pigem rahuldav (Tabel 1). Sellest saab järeldada, et suuri investeeringuid nõudnud 2004. aasta (büroo-ja tootmishoone ehituseks võeti pikaajaline investeerimislaen) mõjus tugevasti ettevõtte maksevõimele ka 2005 aastal. Vastavad Eesti keskmised näitajad
annaabi.ee 
