saab vastu võtta vaid kvalifitseeritud häälteenamusega ja juhul, kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid, peavad samad häälteenamuse nõuded olema täidetud kõigi aktsiate liikide osas. Iseenesest saab aktsiaseltsi lõpetamisotsuse vormistada ka aktsionäride kirjaliku otsusega (ÄS § 305 lg 2) ilma üldkoosolekule kokku tulemata. Kirjalik otsus eeldab kõigi aktsionäride nõusolekut. Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate aktsiaseltsi likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele(ÄS § 375 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Aktsiaseltsi lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus vastava avalduse (ÄS § 367 lg 1 ja § 371 lg 1). Avaldusele lisatakse aktsionäride üldkoosoleku protokoll või aktsionäride kirjalik otsus.
hääletamisel, minimaalselt peab otsuse vastuvõtmiseks olema otsuse poolt antud 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või kirja teel hääletamisel 2/3 kõigist osanike häältest. Osaühingu lõpetamisotsuse saab vormistada ka osanike ühehäälse kirjaliku otsusena (ÄS § 173 lg 3) ilma koosolekule kokku tulemata. Võlausaldajatele teatamine. Likvideerijad peavad viivitamatult avaldama teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Osaühingu lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse peab juhatus esitama avalduse (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1). Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine
Vara müümine ei ole nõutav, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja kui osanikud või aktsiaseltsi üldkoosolek on sellega nõus. Likvideerijad võivad teha neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks. Likvideerijad vastutavad osaühingule või aktsiaseltsile süüliselt tekitatd kahju eest solidaarselt. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seaduses ka sätestatud eraldi. Nii peavad 19 likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kus selgub et äriühingu varast ei jätku võlausaldaajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustuseks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Mis puutub võlausaldajate teatamisse, siis viimaste kaitse huvides tuleb vastav teade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
majandusaasta aruandeja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest (ÄS § 202 lg 2). Tulenevalt äriühingu majandus-likust seisust tuleb otsustada kas likvideerimismenetluse läbiviimine (juhul kui osaühingu varad ületavad temakohustusi) või pankrotiavalduse esitamine (kui kohustused ületavad varasid). Likvideerimismenetluse käigus määratakse likvideerijad (reeglinajuhatuse liikmed, nende kohta tehakse kanne äriregistrisse), kes teavitavad võlausaldajaid likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (ÄS § 212,375), lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2, 272 (2)) ning vajadusel esitavad pankrotiavalduse (ÄS § 210). Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse äriühingu osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt
ÄS § 317 lg 1, sätestab loetelu tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ja mille sõlmimiseks on juhatus õigustatud vaid nõukogu nõusolekul. Nt lubamatult suure mahuga lepingute sõlmimine või vara pantimine. · Kirjelda äriühingu lõpetamise protseduuri. ... osanike otsusel (üldkoosoleku otsusega)) ... kohtuotsusega ... teistel seaduses või põhikirjaga ettenähtud alustel Firma lõpetamine algab bilansi koostamisega ja teate avaldamisega firma likvideerimismenetlusest väljaandes Avalikud Teadaanded. Võlausaldajad peavad teatama nelja kuu jooksul viimase teate avaldamisest kõigist oma nõuetest firma vastu. Firma likvideerimine lõpeb lõppbilansi ja järelejäänud vara jaotusplaani koostamisega. Pärast likvideerimise lõpuleviimist kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel viimase likvideerimisteate ilmumisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi osanikele tutvustamiseks esitamist esitavad likvideerijad avalduse firma kustutamiseks äriregistrist
seaduses sätestatud aruandeid ning majandusaasta aruande saab kinnitada vaid üldkoosolek (osanikud). Samuti peavad osanikud ja aktsionärid likvideerimise jooksul saama teavet likvideerijate tegevuse kohta, vastasel korral puuduks igasugune kontroll viimaste tegevuse üle. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seaduses ka eraldi välja toodud. Vastavalt §-dele 210 ja 373 peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustusteks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel (§-d 211 ja 374) ja võlausaldajatele teatamine (§-d 212 ja 375). Mis puutub võlausaldajatele teatamisse, siis viimaste kaitse huvides tuleb vastav teade avaldada Ametlikes Teadaannetes
Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi üldkoosolek, sest äriühing peab ka likvideerimise ajal esitama seaduse poolt ettemääratud dokumente. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seadusega sätestatud. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Aktsiaseltsi vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. Aktsiaselts lõppeb tema registrist kustutamisega. Äriühingu dokumente säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikule, kes on oma mõju ära kasutades on tekitanud äriühingule kahju on seaduse ees vastutav.
annaabi.ee 
