muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3
Kaitseala põhiosa moodustab Pangodi järv, mida ümbritsevad mõhnastikud (keskmine kõrgus 125 m ü.m.p). Lõunakaldal asuv kahetipuline mõhn Palumäed on kaitseala kõrgeim osa (ca 145 m ü.m.p.), mille suhteline kõrgus on 40 meetrit. Väga liigendatud kallastega Pangodi järve pindala on umbes 115 ha. Pangodi maastikukaitseala on moodustatud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 09.09.1964 otsusega. Looduskaitsealustest taimedest kasvab Palumägedel II kategooria liik võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera ). Peale Pangodi järve asuvad kaitsealal veel Kodijärv ja Kogerjärv e. Väike Kodijärv. Pangodi maastikukaitseala pindala on 383 ha. Kaitseala maa-ja veeala kuulub kahte piiranguvööndisse. 1. Kodijärve pargi piiranguvöönd, kus säilitatakse ja arendatakse ajalooliselt kujunenud planeeringut, dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ning pargi-ja aiakunsti kujunduselemente. 2
lina, riitsinust, tubakat, safloori jne. Eesti taimede osakond Eesti taimede osakond asub aia lõunanurgas. Selle rajas aastatel 1919-1923 prof. F. Bucholtz. Seal kasvab ligikaudu 20% Eesti looduslikest taimedest. Umbes 60 neist on looduskaitsealused liigid. Sinna kuuluvad kuldking (Cypripedium calceolus), harilik jugapuu (Taxus baccata), 4 näsiniin (Daphne mezereum), võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera). Osakond täieneb igal aastal uute loodusest toodud liikidega. Dendraarium Dendraarium hõlmab suurema osa aia pinnast ja on jagatud taimegeograafilisteks osakondadeks. Euroopa osakonnast võib leida Eesti jämedaima hariliku vahtra (Acer platanoides) ja erinevaid sammaltaimi. Ida-Aasia osakonnas on kõige väärtuslikumad taimed on vanad pähklipuud, korgipuud ja mitmesugused vahtraliigid. Seal võib kohtuda humalataimega, pähklipuu, kultuurtaimi ja ravimtaimi.
· Mesimurakas - Mesimurakas on aga lillakaga hoopis lähedasem sugulane kui rabamurakaga. · Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi.
* vili moodustub kaheks viljalehest Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae) Paksulehelised- on õistaimede sugukond kivirikulaadsete seltsist. Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga
meetrini, oru veeru kõrgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 meetrit pikk. Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härmä Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks Devoni paljandiks. Piusa jõe ürgorg on mitmete koosluste ja liikide elupaik. Taimkattes on peale sellele maanurgale omaste männimetsade esindatud nii luhaniidud kui ka lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu taimeliike, neist mitu kaitsealust, nagu palu-liivkann, võsu-liivsibul, palu-põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. 7 Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele
Härma küla külje all paiknev Mäemine ehk Keldri müür, kus paljanduva liivakiviseina kõrgus ulatub 30 meetrini, oru veeru kõrgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 m pikkune. Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härma Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks devoni paljandiks. Taimkattes on esindatud nii luhaniidud kui lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu liike, neist mitmeid kaitsealuseid taimeliike nagu palu- liivkann, võsu-liivsibul, tatari põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. Kaitseala lõunaossa jäävad Vastseliina ordulinnuse varemed. Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama
kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses. Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri. ROSIIDID 3 põhirühma:
tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad Lehed vahelduvad või vastakud Õied viietised, kroon enamasti lahklehine, aktinomorfne Viljalehed alusel rohkem või vähem kokku kasvanud, igal emakakael ja nektarit produtseeriv lise Õied ebasarikjates õisikutes Vili on kukkurvili Eestis looduses kultuuris kukehari (Sedum) kukeharjad turdleht (Crassula) mägisibul liivsibul (Jovibarba) Sugukond kivirikulised – Saxifragaceae Lähedane sugukondadele paksulehelised (eristab, et pole sukulentsed) ja sõstralised Rohttaimed, püsikud Lehed vahelduvad Õiekate viietine, kroon lahklehine, aktinomorfne Viljalehti 2, alusel kokku kasvanud Vili on kupar umbes 500 liiki põhjapoolkeral, enamus perekonnas kivirik (Saxifraga) Eestis perekonnad kivirik ja lepiklill (Chrysosplenium) Sugukond sõstralised – Grossulariaceae Lehed sulgroodsed kuni sõrmroodsed lihtlehed
annaabi.ee 
