veega küllastunud olekus on alla 50 kG/cm². Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemise saadusi, mille terade Ø on üle 2mm. Siia kuuluvad kruus- ja klibupinnased. Pinnas loetakse kruusaseks, kui osakeste Ø on 2..10mm ja nende servad on ümardunud; klibupinnaseks, kui osakeste Ø on 10..100mm ja servad on teravad. Koormuse mõjul on need vähe kokkusurutavad ja pinnasevete suhtes uhtumiskindlad. Jämedateralised pinnased on hesd ehitusalused. Liivpinnased kujutavad endast samuti kivimite murenemise saadusi terade Ø 0,1..2mm. Liivpinnaste omadustest on ehitusel olulised lõimis (terade suurus), tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi liigitatakse: kruusaseks, jämedateraliseks, keskmiseteraliseks, peeneteraliseks ja tolmliivaks (üle 75% alla 0,1mm Ø osakesi). Tiheduse järgi liigitatakse: tihedateks, keskmise tihedusega ja kobedateks. Veesisalduse järgi: vähe niisketeks, väga niisketeks ja veega küllastunuiks
Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh
koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks
Lumekruup Jäänõelad Hooglumi Teralumi Vihm Hooglörts Jääkruup Uduvihm Lumekruubid Rahe Lumelörts Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusreziim. Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab
Hilinemine on seda suurem, mida sügavamal asub kiht ja mida halvem on pinnase soojusjuhtivus. Suurt mõju pinnases Pilet nr. 6 Erinevate muldade soojusrežiim. Frondid. toimuvatele protsessidele avaldab mõju temp’i muutumine sügavuse järgi.Tsüklon – tugevasti kaldu oleva pööremisteljega hiigelsuur Soojusrežiim – pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast õhupööris atmosfääris. Põhja poolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Tuuleõhu paneb liikuma gradient jõud. Õhk liigub 60° paremale. pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3’est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k Madalrõhuala ümber tekib keeris. Õhk liigub madalrõhualasse spiraali mööda, tekib õhukeeris
toimub süvainfiltratsioon. Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED 1) koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes
Seda valemit võib kasutada pinge määramiseks ka pinnale (1+3), pärast teisendamist saame tugevustingimuse: 3/1=(1-sin)/ põhinimetus. NSVL aegades on kasutusel pinnaste liigitus:1)kaljupinnased, jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist (1+sin)=tan'2(/4-/2) 2)jämepurdpinnased, 3)liivpinnased, 4)savipinnased, 5)eripinnased, küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja Seega tekib pinnase purunemise teatud sisehõõrdenurgast oleneva peapingete 6)tehispinnased. on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada suhte korral. Peapingete absoluutne suurus ei ole seejuures oluline
(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Tabel 2.4. Pinnaseliigitus Eesti projekteerimisnormide alusel Rühm Liik Alaliik Peenosise sisaldus Sauesisaldus
Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase klassifitseerimissüsteem (ASTM D-2487)" (unified
annaabi.ee 
