Puit Looduslikust materjalist puitpõrand on hea soojapidavusega ja hästi kulumiskindel. Puitpõranda hoolduskoristusel sobib kuiv, väheniisek või niiske meetod ning neutraalsed või nõrgalt aluselised puhastusained. Kastada võimalikult vähe vett ja vältida pikaajalist vee hoidmist pinnal. Puhastatud pind peab jääma kuivaks, vajadusel tuleb see kuivatada. Vältida kareda lahtise mustuse pikaajalist mõju, näiteks liivaterasid. Pinnakahjustuse vältimiseks tuleb selline mustus kiiresti eemaldada. Puitpinda kaitstakse lakkimise, õlitamise või värvimisega. Kui töötlemata ouitu on vahatatud või õlitatud, on seda hiljem lihtne korrata piisab põhjalikust pesemisest, kuivatamisest ja uuesti õlitamisest või vahatamisest. Tänapäeval on saadaval kaitseained ka lakitud puitpindadele. Nende kasutamisel tuleb meeles pidada teatud aspekte. Kohtades, kust lakk on ära kulunud, imendub nii mustus kui ka
hinnata järgmise kriteeriumi alusel: ,,Liiva jämedus või peensus peensusmooduli alusel", 4- 2,4 = jäme, 2,8-1,5 = keskmine ning 2,1-0,6 = peen. 2,7 jääb vahemikku 4-2,4,järelikult oli tegu jämeda liivaga. Ehitusliiva peensusmooduliks loetakse 1,3, järelikult oli tegu kasutamiskõlbliku ehitusliivaga, nagu Raado konspektist võis teada saada. Kõige suurema osa liiva koostises moodustasid liivaterad fraktsiooniga 0,5 1 mm(33,1%). Kõige vähem on liivaterasid suurusega 4 mm(0,5%). Katses kasutatatud liiv sobib viimistluskrohvi RT33-10386 valmistamiseks. Liiva saab kasutada betoonitöödel, teedele puistamiseks ja filtriliivana. 9.KORDAMISKÜSIMUSED 9.1 Mille alusel toimub liiva valik betooni täitematerjaliks? Liivas, mida kasutatakse betooni valmistamiseks, ei tohi leiduda: 1) Orgaanilisi aineid, mis takistavad tsemendi kivinemist; 2) väävlit ja väävliühendeid - võib põhjustada ebasoovitavaid reaktsioone ja
tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda. Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö ,,kuiv silm", mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene ,,unustab" silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 22 korda minutis, siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis
takistuse `pommitamine'. Liivaterakestega pommitamisel võivad välja prepareeruda erinevad kivimikihid või kivimi pind võib olla ka siledaks lihvitud. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kuju ja suurusega jäänukid. Nende geoloogiline ehitus on soodustanud nende kujunemist. Iseloomulikuks selle protsessi juures tuleb lugeda seda, et tuule poolt kantud materjaliga pommitatakse just nende takistuste alumist -jalamiosa. See on seotud sellega, et tuule poolt kantud jämedamat materjali so liivaterasid suudab tuul transportida vaid maapinna lähedastes (mõne m paksuses) õhukihtides. Lumi- on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid.
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib esineda topeltnägemist, silmad väsivad kiiresti, kipitavad, tundub, nagu oleks silmades liivaterasid, silmavalged on punetavad ning tekivad valud silmakoopa ja -lau piirkonda. Kuvaritöötajatele on ka tüüpiline n.ö ,,kuiv silm", mis on tekkinud sarvkesta puuduliku niisutamise tagajärjel. Uuringutes on selgunud, et keskendunult ekraani jälgiv inimene ,,unustab" silmi pilgutamast. Kui tavaliselt pilgutab inimene silmi 20 22 korda minutis, siis kõrgendatud tähelepanuga ekraanil toimuvat jälgiv kuvaritöötaja pilgutab silmi isegi poole võrra vähem, umbes 10 korda minutis
üldine tugevus. Suurt tähtsust omab kivide ülekate müüritises. Mitmekihilises müüritises võivad olla vaheldumisi kivikihid, soojustus, isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate.
teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut. Arheo-ehk paleomagneetiline meetod võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on tugevasti põletatud, nt savinõu killud, savipõletusahi. Termoluminestsents meetod kuna saviesemed sisaldavad liivaterasid ja need sisaldavad väikestes kogustes radioaktiivsust, kuumutades need vabanevad ning hiljem hakkavad uuesti radioaktiivsust koguma. Mõõtes selle kogunemise kiirust, saab teada ± 10% valmistamis ajast. Kui 1000 aastat vana, siis ±100 aastat. Eksperimentaal arheoloogia proovida eset valmistada omaaegseid tööriistu kasutades ja neid kasutada, nii nagu neid vanasti võidi kasutada. Kontrollarheoloogia. Arheoloogia, kui teaduse kujunemine.
miste survepingete puhul. Üldine purunemine toimub tõmbepurunemisena- Skeem 4.7 Purunemiseskeem Müüritise töötamiseskeem- 1 Kivirida 2 Tihedamad kohad Skeem 4.8 Kivide töötamine müüris Võib ette kujutada, et mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Näiteks kivi nr 1 hakkab tööle lihttalana kahel toel, mille keskel tekkib avamomendist tõmbe- jõud alumises kius. Kivisse tekkib vertikaalne pragu. Kuna purunemine toimub tõmbele, siis esineb see küllalt varases koormamise staadiumis. Kuivõrd müür on pikisuunas tavaliselt
põlevkivi Jämepurdpinnased (kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikeste tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnaseid, mille koostises on üle 50% tari läbimõõduga üle 2mm 23 Liivaks loetakse purdset valdava terajämedusega 0,06-2mm. Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest. Muda on pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles
Lubjakivi kasutatakse peamiselt lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Lubjakivi- Siim Sepp, 2004 Liivakivi- settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi. Füüsilised omadused varieeruvad suuresti, vastavalt liivaterasid koos hoidva tsemendi tugevusest. Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina. Liivakivi - Siim Sepp, 2003 Graniit- hall, roosakas või punakas, roheline, kollane. Enamasti tardkivim, jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav, tekib magma aeglasel jahtumisel. Kasutatakse ehitusmaterjalina hea ilmastikukindluse, tugevuse ja töödeldavuse tõttu.
annaabi.ee 
