1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi
Kuna meil on juba valandi joonis, võime joonestada liivvormi konstruktsiooni. Selleks lisame valandi joonisele veel räbupüüdel, püstkanal valulehtriga ja tõusukanal. Tootmisprotsessi analüüs Valandiga ei saa saavutada väikest pinnakaredust, sellepärast ongi jäetud töötlusvaru lõiketöötlemiseks. Protsessi teostamiseks on vaja hallmalmi soojendada temperatuurini umbes 800- 900 kraadi. Kõrgekvalifikatsiooniga tööjõu ei vajata. Materjalidest on vaja mudelit, vormkasti, liivasegu, räbupüüdja, toitekanali ja õhukanali mudeleid ja kärni. Alternatiivsed tootmise viisid Alternatiivsetest viisidest sobiks näiteks survevalu, kuna see on sobiv väiksemate detailide tootmiseks ning sobib masstootmiseks. Lisaks, selle suurema täpsuse pärast oleks võimalik minimiseerida täiendavat lõiketöötlemist.
Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid koostisosi. 14. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Lahustada segu destilleeritud veega ning filtreerida, korrata seda veel ning seejärel loputasa veel ka keeduklaasi, milles oli liivasegu destil. veega ning filtreerisin. Saadud lahusele lisada nii palju vett, et lahust oleks täpselt 250 ml. Mõõta areomeetriga lahuse C% maine Vlahus 100% tiheduse. Soola mass arvutada valemi järgi. 15. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid kaastisosi. 24. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Lahustasin segu destilleeritud veega ning filtreerisin, kordasin seda veel ning seejärel loputasin vel ka keeduklaasi, milles oli liivasegu destil. veega ning filtreerisin. Saadud lahusele lisasin nii palju vett, et lahust oleks täpselt 250 ml. Mõõtsin areomeetriga C% lahuse tiheduse.Soola massi arvutasin maine = Vlahus valemi järgi. 100% 25. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? 6
Selleks, et lahustuv aine segust kätte saada tuleb lahus lasta läbi filterpaberi, mis peab segus oleva mittelahustuvaaine osakesid kinni. Ning sedasi ongi võimalik segust eraldada mittelahustuvaid kaastisosi. 24. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)? Lahustasin segu destilleeritud veega ning filtreerisin, kordasin seda veel ning seejärel loputasin vel ka keeduklaasi, milles oli liivasegu destil. veega ning filtreerisin. Saadud lahusele lisasin nii palju vett, et lahust oleks täpselt 250 ml. Mõõtsin areomeetriga C% lahuse tiheduse.Soola massi arvutasin maine = Vlahus valemi järgi. 100% 25. Mis on areomeeter? Milleks ja kuidas seda kasutatakse? 6
klaasitööstuse. 1.4 Klaasi tootmine Klaasi oskasid valmistada juba vanad egiptlased. Seda toodetakse kvartsliivast (ränidioksiid SiO2), millele lisatakse soodat (Na2CO3) ja lupja (CaCO3). Liivatera sulab tavaliselt 1700 Celsiuse kraadi juures. Lubja ning sooda lisamine viib selle temperatuuri paarsada kraadi alla. Kuidas ained segus paiknevad ning mis toimub sulamisprotsessi alguses, oli siiani jäänud füüsikutele segaseks. Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega. See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu sama palju elektrit, kui seda toodab terve Hollandi riik. [2] 1.5 Klaasi lõikamine Klaasi lõikamine toimub spetsiaalsetel tööpinkidel, mis on juhitud arvuti poolt ([3]Pilt 1. Klaasilõikamis masin [3]Pilt 1). [3] Klaasimeistril on lõikusseadmed:
Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja. 4 2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui liivasegu on liiga tühikuterikas, peab sideaine neid tühikuid täitma, mis omakorda viib pragude tekkeni krohvis. Seetõttu on nõutav, et liivas oleks peeneteralise liiva (teralisusega 0- 0,25 mm) osa 10-30%. Mördi töötlemiskergus sõltub liivaterade teralisusest. Kui kasutada mördis savisisaldusega liiva, siis saame küll hõlpsasti töödeldava mördi, aga samas suureneb pragude tekkeoht. Sellised krohvid on kuivalt küll tugevad ja kandvad, niiskudes kaotavad nad järsult oma tugevuse
......................................... 22 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID Põletamata tehiskivid. Põletamata tehiskivi saadkse mineraalse sideaine kivistumisel. Liigitada saab neid sideaine järgi : lubitooted, kipstooted, tsementtooted, magnesiaalsideainetega tooted. Lubjast tehiskivid: koostis kustutatud või kustutamata lubi, kvartsirikas liiv ja vesi. Värvilise kivi saamiseks võib lisada pigmente. Kivistumine toimub lubja ja ränihapendi reageerimise tulemusel ja seeläbi muutub lubja-liivasegu veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Omadused: tervisele ja keskkonnale ohutu, mittepõlev, ilmastikukindel, temperatuuri ja niiskust tasakaalustav, hea mürapidavus, sobiv veeimavus, suur mehaaniline tugevus. 1 Kipsist tooted: kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Koostis: ehituskipsi pulber; täiteaine - liiv, räbud, pimss, saepuru; armeering - papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk.