Teistmoodi välimusega ussid Okkaline merihiir, paabulind-uss Okkaline merihiir (Aphrodite FAKTID Nimi tuleneb sellest, et ta keha on kaetud `'juustega'' Tema ladinakeelne nimi tuleneb Kreeka armastusejumalanna Aphrodite nimest, sest uss sarnaneb naise genitaaliga Võivad kasvada 20 cm pikkuseks Armastab elada mudastes põhjades Atlandi ookeani põhjaosa, Vahemeri, Põhjameri Paabulind-uss (Sabella pavonina) FAKTID Elab, kulgedes mööda Lääne-Euroopa rannikut ning Vahemeres Elab mudastes, liivastes paikades, mõnikord ka kivistes Uss elab toru sees, kus liivaosakesi hoiab koos lima Toituvad kombitsatega
Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul. Klaasipinda tuleb regulaarselt vastavalt määrdumisastmele puhastada.Klaaside pindu tuleb puhastada rohke selge veega ja pehme riidelapi või svammiga,mis ei sisalda liivaosakesi või muid abrasiivseid võõrartikleid. Kasutada võib ka müügil olevaid spetsiaalselt klaasile mõeldud puhastusvahendeid.Reeglina talub klaasipind hästi neutraalseid või nõrgalt happelisi pesuvahendeid;klaasipinda kahjustavad leeliselised vahendid. (PH tase 7 on neutraalne; 0-6,9 onhappeline ja 7,1-14 on aluseline) Mida väiksem on happelise või mida suurem on aluselise vahendi PH tase, seda söövitavam on aine
samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud, nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust, samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide ja selgrootute loomade elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Samuti on väga tähtsateks teguriteks aeg ja inimesed - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid
Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks. Pestitsiidid Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite
kivikõrb, klibukõrb, soolakõrb, lössikõrb ja savikõrb. Enimlevinud on kivikõrbed. Nad on tekkinud kunagistest mäestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tõttu ära ja murenesid. Pinnavormid on nendes üsna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mõnikord tekivad väga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai ülemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti kõrgele tõsta ning kulutab seepärast ainult kalju alumist osa. Ka liivakõrbed on tekkinud mäestikest, kust jõed tõid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ära. Liivakõrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mõjul ja tuul võib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tüüpe. Püramiidluited on üsna püsivad, barhaamid võivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades
liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited. Nad tekivad tuule mjul ja tuul vib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte krbete madalamates kohtades
8.Vedelkütuste tootmine õliliivades(bituumeni ekstraktsioon kuuma veega) Bituumeni eraldamiseks õliliivast kasutatakse ekstraktsiooni kuuma veega. Esimeses separaatoris tõuseb kuum, vahune bituumen pinnale ning kooritakse pealt ära. Liiv settib põhja ning eraldatakse hüdrauliliselt settetiiki. Seal eraldunud vesi retsirkuleeritakse. Esmasest separaatorist eraldub ka veel nn. "keskfraktsioon", mis sisaldab vett, savi-ja liivaosakesi ja bituumenit. See fraktsioon läheb flotaatorisse (scavenger cell), kus teda aereeritakse õhuga. Pinnale tõuseb täiendav kogus bituumeni "vahtu", mis koos põhiseparaatorist tulnud bituumse fraktsiooniga läheb tsentrifuugimisele. Tsentrifuugist väljub jääkvesi (reovesi) ning bituumeni lahus, mis destillatsioonil lahutatakse bituumeniks (produkt) ja vedelaks nafta fraktsiooniks. Toorbituumen on must, väga viskoosne vedelik (100 cP tempil 38 kr). See kuum
ja kinnitumisjätketega (Caulobacter). Liikumine kasutab väga palju energiat, seega on kasulik kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale jõuavad (veevooluga jne.). Tahkele pinnale kinnitatult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini: pidadele adsorbeeruvad toitained ning nende konstentratsioon on seal seega suurem kui ümbritsevas lahuses. Kui lahjale söötmele lisada materjali (klaaskuule, keraamilist materjali, liivaosakesi), millele saab moodustuda biokile, siis kiireneb bakterite kasv seal tunduvalt, sest mikroobide toitumistingimused paranevad. Biokile moodustub ka veepuhastusseadmetes liivateradele, keraamilisele materjalile (biofiltrid) ning aktiivmuda osakestele. See kiirendab reoaine lagunemist. Tahkele pinnale kinnitunud mikroobid eritavad keskkonda hüdrolüütilisi eksoensüüme, mis immobiliseeruvad pindadele, püsivad seal kaua aktiivsena ning on kasulikud ka samale
annaabi.ee 
