Kirdepoolseim osariik 1 700 000 km² 4 500 000 elanikku Lähisekvatoriaalne kliima Pealinn Brisbane Brisbane Brisbane Kultuur Korallimeri Sügavus kuni 7661m Nime on andnud maailma suurim korallriff Suur Vallrahu Korallmeri Maailma kultuuripärand Üle 450 looduskaitseala Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – queensland, cotton,
deluviaalmullad Allaviuaalsetted e. jõesetted kujunenud jõelammidele või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi liivakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel,
Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii- vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de- luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel
Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas.
o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE) NÕLVA ASEND ILMAKAARTE SUHTES (LÕUNANÕLVAL SOOJENEVAD MULLAD VAREM, ON KUIVEMAD) AEG MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE KIIREM
nimetus ooboluskonglomeraat) või detritiidiks (viimases on kogu fosfaatne osis esindatud peamiselt detriidina). Peale nimetatud kahe peamise mineraali on oobolusliivakivis vähemal või suuremal hulgal ka mõningaid teisi mineraale: dolomiiti, kaltsiiti, püriiti, glaukoiiti jpm. (Raudsep jt, 1993) a b c d Joonis 1. a - Ooboluskonglomeraat Irust; b - Ungulate kaaned liivakivil, Iru, Pakerordi lade; c - ooboluskonglomeraat, Maardu; d - kvartsliiv Ungulate fragmentidega, Ülgase (www.ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2) kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee)
10. Kuidas muutub kivimite molekulaarne veemahtuvus seoses terasuuruse vähenemisega? See on täielikus vastavuses sellega, et terasuuruse vähenemisega suureneb järsult kivimit või setet koostavate osakeste üldpind 11. Mida loetakse kivimite veeanniks? Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba voolamise teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel liivadel ja kruusadel ületab veeand 3035% 13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite veejuhtivust meetrites ööpäevas. 14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks
metsa-märeturvas märeturvas Kamardumise intensiivsust iseloomustatakse: Mitmekihilised lähtekivimid: kihi tüseduse järgi Pinnakattesetted aluspõhjakivimitel: huumuse hulk nähtav silmaga tumeduse järgi merepõhjasetted liivakivil Huumuse kvaliteet humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik merepõhjasetted karbonaatkivimil rannasetted karbonaatkivimil Mullatekkeprotsessid:
kahjustada (eemaldatakse põõsad, kuivanud oksad ja puud jne.) Aluspõhi, reljeef, mullastik Inimasustuse leviku ja kliima muutumise kõrval on metsade mitmekesisuses jälgitavad väikese Eesti kohta väga suured piirkondlikud eripärad,mis tulenevad järgmistest teguritest: ·Eesti asub kahe aluspõhjakivimi piiril Põhja-Eesti mullad lasuvad paealuspõhjal,Lõuna-Eestis liivakivil. Paealal on arenenud toitainerikkamad mullad kui liivaaladel ning seega on liigirikkamad metsakooslused enam levinud paealuspõhjaga aladel. · Lääne-Eesti oli mandrijääsulamise algaegadel kaetud veega, seetõttu algas sealsetel aladel taimestiku areng hiljem, samuti tasandas ja sorteeris vesi mandrijääst maha jäetud materjali ning peeneteralised setted muutsid pinnase pärast vee alt vabanemist raskesti vett läbilaskvaks. Endistele rannikutele kuhjusid luited ja rannavallid
MULLA HAPPESUS JA HAPPELISTE MULDADE LUPJAMINE Happeliste muldade esinemine Eestis Eesti põllumeestele teadvustas mulla happesuse probleemid TÜ professor Anton Nõmmik. Põhjalikumalt uuris aga happelisi muldi EPA õppejõud professor Osvald Hallik (1906...1964), kelle elutööks oli happeliste muldade lupjamisega seotud küsimuste lahendamine. Enamik happelisi muldi levib Kagu- ja Lõuna-Eestis karbonaadivabal moreenil (devoni liivakivil), sest muldade kujunemist mõjutab kõige enam mulla kujunemisest osa võtnud moreeni karbonaatsus. Kõige rohkem on lupjamist vajavaid muldi Võrumaal (u 60%), Põlvamaal (55%), Tartu-, Viljandi- ja Valgamaal (40% põllumajandusmaast). Kokku vajab Eestis lupjamist 35...38% muldadest. Mulla happesuse olemus ja lubjatarbe määramine Mulla reaktsioon on üks olulisemaid mulla omadusi, mis sõltub vesinik- (H+) ja hüdroksiidioonide (OH-)