(Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi
· Excavata · Rhizaria · Kromalveolaadid (eriviburvetikad: 1000 Ma) · Plantae (punavetikad: 1200 Ma) · Amoebozoa (750 Ma) · Opisthokonta (loomad: ~600 Ma) Taimed, seened ning loomad tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest eelkambriumis (>542 miljonit aastat tagasi). Hulkraksed loomad ja seened kuuluvad tagaviburiliste (Opisthokonta) hulka. Hulkraksed maismaataimed kuuluvad rühma Plantae (kuhu kuuluvad veel punavetikad, rohevetikad ja liitvetikad). Kõiki eukarüoote, kes ei ole taimed, loomad ega seened, nimetatakse protistideks.
Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m juures, aga Vaikse ookeani keskmine sügavus on 4 km. Pruunvetikate kasvupiirkond on 6-15 m sügavusel, sellest sõltuvalt langeb natuke valgust neile peale ja tänu sellele on nende levik suurem kui teistel vetikatel
Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi. [taimestik] [1] 4 Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele. Rohevetikad on rühmaks, millest põlvnevad hulkraksed maismaataimed (embrüofüüdid). Seega on rohevetikad nende suhtes parafüleetiline takson ning peaks rangelt põlvnemist järgivas süsteemis ka neid sisaldama
hulka; () primitiivsete rohevetikate hulka; () eustigmatofüütide hulka Pigmendid, klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Tülakoidide paigutus: (x) Raku perifeerses osas; () raku keskosas; (x) tülakoidid on lamellideks pakitud; () tülakoidid on üksikult Eluvorm: (x) üherakulised kokkoidid; (x) harunemata niidid; () harunenud niidid () monaadid; () amöboidsed rakud; () palmelloidsed kolooniad Glaucophyta, liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid Rakuehituslikult on: (x) üherakulised flagellaadid; (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () harunemata niitjad vormid; () kaetud paksu limakihiga; () amöboidsed vormid Rhodophyta, punavetikad Paljunemisrakud: (x) Viburit ei esine kunagi; () Vibur esineb primitiivsematel rühmadel; () Vibur esineb evolutsiooniliselt arenenumatel rühmadel; () Vibur esineb ainult paljunemisrakkudel
Toodavad hapnikku, loomadele ja lindudele toiduks, põllumajanduses söödaks ja väetiseks, kondiitritoodetes. Vetikate süstemaatika (). ESMASE PLASTIIDIGA VETIKAD: 1) Punavetiktaimed (umbes 4000 liiki, troopilistes, subtroopilistes meredes, vähesed magevees ja mullas, tallus on puhma kujuga kuni 2m pikk, varuaineks eriline florideetärklis, pektiinist ja tselluloosist rakukestad koos vahelamellidega muudavad talluse sültjaks või lubjaga kivikõvaks nt korall). 2) Liitvetikad 13 liiki. Happelises puhtas magevees. Plastiidide asemel tsüanellid. MAISMAATAIMEDE EELLASED 3) Rohevetiktaimed (umbes 16 000 liiki, levinud kogu maailmas, põhiliselt magevees, ka mullal ja puutüvedel, rakud ühe tuumaga, pigmendiks klorofüll ja karotinoidid, varuained tärklis ja õli, paljunemine vegetatiivne, sugutu ja suguline, jagunevad kolme klassi: mändvetikad (tallus suur ja keerulise ehitusega, enamasti mageveekogudes,
.noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas
Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne. Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga, mõnel juhul ka tertsiaarne endosümbioos, parasitism, fotosünteesivõime kaotus. 27. Eukarüootide genoomide evolutsiooni eripärad. Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikatsioonide teel: Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed, Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumised kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993)
annaabi.ee 
