kirjandus. Eriti suur mõju oli etruski kunstil vanarooma pastoraalsele kunstile ja kirjandusele. Etruski-aegsed ehted ja skulptuur Etruskide linnad Etruskidel puudus ühtne riik. Selle asemel eksisteeris nagu kreeklastelgi, lõdvalt seotud linnade liit. Linnade liit oli rajatud peamiselt usulisele ühtekuuluvusele ja seega oli ta poliitiliselt nõrk. Muistsed etruskide alad Itaalias Siiski kuulus nende linnade liitudele ülemvõim Itaalias. 7.-6. saj. e.Kr. oli etruskide kultuuri kõrgaeg ja siis ulatus nende mõjuvõim Po jõe madalikuni ja lõunas Rooma linnastki kaugemale. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks 509.aastal e.Kr. Siis hakkas vabariiklik Rooma etruskide linnriike alistama. 3.saj. lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühiskonda. Ka nende kunst avaldas roomlastele olulist mõju.
Ida-Euroopa riikidel kes asusid NSV-Liidu mõjusfääris soovides sellega kommunismi levikule piiri panna. 3) NSV-Liidule tekitas veel probleeme Lääne riikide tihe koostöö mille eesmärgiks oli liiga agresiivsele NSV-Liidule vastu seista. Sellise koostöö tulemusena sündis NATO. Hiljem loodi veel tihedamad majanduslikud ning poliitilise koostöö sidemed mille tulemusel tekkis Euroopa Söe- ja Teraseühendus mis on praegu se EL-i eelkäia. 4) Loodud liitudele vastukaaluks loodi NSV-Liidus Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui Läänes loodud liidud oli rahvaste vaba tahe ja soov, siis NSV- Liidus loodu oli puhas Moskva diktaat. MIKS?- Need probleemid olid erimeelsuste põhjustajateks peamiselt seetõttu, et korda mööda taheti ja ka hakati üktsteist üle trumpama nii sõjanduses, majanduses kui ka poliitikas. Külma sõja intensiivsuse ja probleemide teravik 1950. ja 1960. aastatel. - Enim probleeme tekitas
ideoloogiast ja poliitilisest režiimist. Lääneriigid suhtusid J. Nehru välispoliitikasse umbusklikult. Prantsusmaaga pikka aega kestnud pingsate läbirääkimiste järel ühendas India 1954 endaga senised Prantsusmaa alad. Portugal aga keeldus läbirääkimistest ja tema valdused ühendas India relva jõul 19. detsembril 1961. J. Nehru koondas külma sõja aegsetele sõjalis-poliitilistele liitudele vastukaaluks neutraalsete riikide ühenduse. Ta algatas ka Bandungi konverentsi, mille eesmärk oli alustada koostööd arengumaade vahel. Koos Ghana peaministri, Egiptuse presidendi, Indoneesia 2 presidendi ning Jugoslaavia presidendiga rajas J. Nehru 1961. aastal Belgradis blokivälisus- ehk mitteühinemisliikumise. India on siiani pidevalt osalenud blokivälisusliikumises ja tema autoriteet on eriti arengumaades olnud suur.
edusamme soovides liituda sammuti liiduga nagu seda naaberlinnad ja alevid teinud olid. 1922. aasta jooksul astusid liidu liikmeteks veel Petseri linn, Jõesuu, Põltsamaa, Mõisaküla, Tõrva, Sindi,Kärdla ja Jõgeva alevid. Seega oli liidul aasta lõpul 21 liiget, neist 12 linna ja 9 alevit. Oma tegevuse arengus oli näha, et liidul oli vaja ka bürood ,et oma tegevust arendada ka sihis, mis omane tolleaja moodsatele linnade liitudele nagu näiteks Soome. Selles suunas liikudes suudetigi Liidu juhatuse koosolekul 1923. aastal heaks kiita ka Eesti Linnade Liidu Büroo põhimäärus. 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit Linnadeliidu juhatuse koosolekul 1921. aasta septembris teatas juhatuse liige A.Uesson, et juunis peetud maakonaavalitsuse liigete esimesel konverentsil oli otsustatud Maakondade Liit luua.
Selleks, et mõõta täpselt ettevõtete liitude edukust on vaja läbi viia põhjalikke uuringuid, mis arvestavad ettevõtte tegevussuundasid, liitude tulemuslikkust ning liidus olevate osapoolte perspektiive. Osad uuemat laadi mõõtmised on keskendunud nt üksikute juhtide uurimisele, kes on vastutuavad alliance'ide eest konkreetsetes ettevõtetes, kes kuuluvad partnerite ringi. Tegemist on siiski suhteliselt subjektiivse tegevusega. Aga siiski on võimalik anda partnerite vahelistele liitudele tajutavaid hinnanguid, kasutades erinevaid meetodeid. Edukas strateegiline liit näitabki selles suhte ja liidu toimimist, efektiivsust, reageerimisvõimet, rahastamist ja finantstulemusi jne. Strateegiliste liitude mõõtmise meetodid on mitmekesised, kuid samas üllatavalt sarnaste põhimõtetega. Näiteks on kasutatud erinevaid tajutavaid hinnaguid liitude eest vastutavate juhtide kohta; erinevad raamatupidamise näitajaid; ebanormaalsed aktisaturu tulud/tehingud või mainitute kombinatsioon
poolt töötajate esindajaks töösuhtes tööandjaga. Usaldusisik on kohustatud: 1) esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga 2) jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist 3) hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal 4) vahendama töövaidluse osapooli 5) vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele 6) hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste ja korraldustega kõigis töötamiskohtades 2) saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku teavet 3) peatada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu 4) saada tööandjalt teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta
Esindades töötajaid töösuhetes tööandjaga, on usaldusisik kohustatud: o esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga; o jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist; o hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal; o vahendama töövaidluse osapooli; o vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele; o hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: o tutvuda takistamatult töötingimuste ja -korraldustega kõigis töötamiskohtades; o saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku teavet; o peatada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu töölepingu seaduse toodud tingimustel; o saada tööandjalt teavet töösuhetest tulenevate vaidlusküsimuste kohta;