ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud riiklikud moodustised
Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised (nn ülemkoda ja alamkoda). Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid või maakondi ning seetõttu on nad ülemkojas võrdselt esindatud (näiteks USAs on Senatis kaks senaatorit igast osariigist). Ka ühtsetes riikides on kahekojalisi parlamente, kuid seal põhjendatakse seda järgmiselt: 1. Ülemkoja koosseis on väiksem kui alamkojal; 2. Paljudes riikides valitakse ülemkoda kauemaks kui alamkoda, mõnikord suurendatakse seda poole või kolmandiku kaupa vahevalimistel (Prantsusmaa jt); 3
Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi.
Unitaarriik e lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Tema koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi, lihtriigi territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks. Föderatsioon e liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Tänapäeval on maailmas üle 20 föderatsiooni (USA,India,Brasiilia,Mehhiko). Kokku elab liitriikides umbes kolmandik maailma elanikkonnast. 11.Autonoomia. Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Tavaliselt mõeldakse autonoomia all poliitilis-territoriaalset üksust, millele elanikkonna etnilise koosseisu, kultuuri, ajalooliste traditsioonide ja olme erisusi.
DEMOKRAATLIKE VALIMISTE NELI PRINTSIIPI: 1. Üldised. 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Otsesed. 4. Salajased. PARLAMENDI VALIMISED. Kandidaatide ülesseadmisel parlamendi valimisteks on eeltingimuseks kautsion ja/või teatud hulgal toetusalkirjade kogumine. Ülemkoda - mitmes riigis kahekojalise parlamendi teien koda. Harilikult aadli, kõrgemate ülikute ja ametiisikute esindajad. Alamkojas vastuvõetud seadused vajavad enamasti ka ülemkojas vastuvõtmist. Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne. Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse paralamendi tegevuse kvaliteeti. Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi erinevusi ei ole
Euroopa riigid toetasid patrioote. Prantsusmaa (eelnevalt vallutatud Kanada pärast), Holland (Inglismaa hakkas merekaubandusest välja tõrjuma), Hispaania (Inglismaa hõivas nende ala Florida). Toetus: rahaline abi ja sõjaline abi sõjavarustusena. Tekkis 13 riiki (1776). Neid ühendas: Kontinentaalkongress Armee 1781. aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. 1787. aastal moodustati föderatsioon ehk liitriik koosnes osariikidest(esialgselt 13). Liitriikides on osa võimu kogunenud keskvõimu (välispoliitika, riigikaitse, väliskaubandus, rahandus, maksud). Osariikide tasandil: õigussüsteem (erinevad karistused sama karistuse eest), haridus, majandus. Ameerika Ühendriikide põhiseadust võib nim. esimeseks põhiseaduseks, mis viib ellu valgustusideed: põhiseaduses kehtib võimude lahusus seadusandlik: Kongress: Senat ja Esindajate Koda, täidesaatev Valitsus(eesotsas presidendiga), kohtuvõim Ülemkohus (9 ülemkohtunikku)
Valimisnimekirjas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende kandidaatide nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). POLIITILISED VOOLUD E IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus)
antud hääled liidetakse. Valimisnimekirjas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende kandidaatide nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat). Poliitilised voolud e ideoloogiad Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus)
annaabi.ee 
