Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke. Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja tõlviku. 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus. Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja
lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26 rasv 0 0-0,2 7 kuni12 1-2,2 10
huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmek aleuroonki endosper idu est ht m tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5 proteiin 7,5 14-23 29-38 8,5-14,2 26
kohal asetseb lehe keeleke, väike ja õhuke poolabipaistev kilejas volt, mis ümbritseb tihedalt kõrt ja takistab vee tungimist lehetupesse · Odral, nisul ja rukkil on lehelaba alusel nn. kõrvakesed, mis on lehealuse valkjad teravad külgmised kasvundid, mis haaravad kõrt · idanemine · tärkamine · võrsumine · kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13. Kultuuride külviviisid 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva)
Arvukalt esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades moodustavad peamise rohustu. Eestis umbes 135 liiki. * Kõrreliste ja lõikeheinaliste evolutsioon on toimunud tõenäoliselt rööbiti, ja seda liilialaadsete õie reduktsiooni teel, koos üleminekuga tuultolmlemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. * Kõrreliste õied on väheseõielisteks pähikuteks ja neid omakorda mitmesugusteks liitõisikuteks koondunud. Liittähk ehk liitpea, mis koosneb õisikuraole kinnituvatest raota või väga lõhiraolistest pähikutest, on näit rukkil, odral; pööris on kaeral; pööristähka ehk pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult, keskelt või aluselt väljuv ohe
Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik – liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja
Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja emasõite paigutus
Enamik liike on troopiliste alade asukad. Mõõduka ja külma kliimaga aladel on mõned liigid esindatud hiiglasuure isendite arvuga, olles taimkatte tähtsaimaks komponendiks, eriti soodes. Varred on enamasti kolmekandilised, harva silindrilised, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Lehed paiknevad varre kolmel küljel, lineaalsed või süstjaslineaalsed, tihti allakäändunud servadega, lehetuped peaaegu alati kinnised, keeleke puududb. Õisik liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast. Emakkond kolmest või kahest viljalehest. Sigimik ülemine, 1-pesaline, ühe seemnealgmega. Emakakael 3 või 2 üsna pika niitja suudmega. Õied mõlemasugulised (perekonnad lõikhein, kõrkjas, villpea) või ühesugulised (perekond tarn). Viimasel juhul on taimed ühekojalised, harva kahekojalised. Ühekojalistel tarnadel on isas- ja emasõite paigutus
annaabi.ee 
