aladele Saksamaa piiri juurde. Kaitseliin sai nime Prantsusmaa sõjaministri André Maginot' järgi. Vichy valitsus- prantsusmaa lõuna osa ei okupeeritud ja seda asus juhtima Vichy valitsus, mis moodustati 1940. Aastal, eesotsas Petainiga Katõni sündmused -Katõni massimõrv Nõukogude võimude korraldusel 1940.a. tapeti Poola sõjaväelasi ja tsiviilisikuid. Avastati Katõni metsas 1943 aastal. lend-lease -USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. Holokaust- juutide totaalne hävitamine ja genotsiid II maailmasõjas. Teine rinne – rajati 6.juuni 1944
läks laiali 1970 · Margaret Thatcher - 1979-1990 peaminister - kokkuhoiupoliitika (kärbiti toetusi) > vähenes inflatsioon - 1982 Falklandi kriis (Argentiinaga) · Argentina poliitika Teise maailmasõja ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraalne, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduainetega. Algul toetas Argentina rohkem teljeriike, sõja lõpu poole liitlasriike. Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega. · 1974 suri J. Perón, ca kümmekond aastat keerulist aega (jäljetult kadunuid ca 30 000), majanduses kaos > 1982 sõda Inglismaaga Falklandi saarte pärast - hukkunuid ca 1000 - Falklandi saared = Inglismaa meretagune ala - Argentiina taotleb siiani alasid endale
Eestis on üldse madalamad palgad, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Eriti põhjamaadega võrreldes. Teisse gruppi kuuluvad inimesed, kellel on raske tööd leida, kuna neil puudub piisav haridus ning tööd lihtsalt ei ole(kuna tööjõupuudus on niigi üsna suur) Puudus on ka oskustöölistest. c) turgude kättesaadavus – Kuna Eesti on EL’is on turgude kättesaadavus tunduvalt paranenud kui näiteks 90ndatel. Meil on palju liitlasriike mis omakorda mõjub majandusele positiivelt, kuna oleme suutnud eri riikidega tulusalt äri ajada. Olgu selleks siis kodumasinad, söök, autotööstus, nafta jne. d) valitsuse poliitika - Poliitikud peavad varem või hiljem hakkama sellega tegelema, et inimene elaks ära kuupalgast, mille saamiseks ta töötab vahel isegi üle 40 tunni nädalas. Inimene, kes töötab nädalas 40 tundi ja teenib nii alla 500 euro, läheb Eestist ära. Kui me selle probleemiga ei tegele,
9. Selgitage lähemalt. a) Atlandi harta Selle väljakuulutamisega algas Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine.Sellele kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill 14.aug 1941.a.See oli Hitleri- Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon.Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ning rahvaste enesemääramisõiguse austamist. b) lend-lease USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati. c) V-1, V-2 Esimesed uut liiki raketid, kasutati ligi 4000 sellist raketti, mis tapsid umbes 10000 inimest. d) Kapitulatsioon Alla andmine e) Kvisling Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid) f) Barbarossa plaan 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli
a) Stalin NSVL juht, Kommunistliku Partei peasektretär b) Churchill Suurbritannia peaminister 1940-1945 ning 1951- 1955 c) Roosevelt USA president 1933-1945 d) Eisenhower USA sõjaväelane ja poliitik, II ms. Ajal oi liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas e) Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, pärast Stalini surma sai temast kaitseministri asetäitja 15. Selgitage . a) lend-lease USA abistas sõjas osalenud liitlasriike ning selle seaduse järgi ei tulnud saadud abist hiljem hüvitada seda, mis sõjas hävis või ära kasutati b)kapitulatsioon Alla andmine c) Barbarossa plaan 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks d) kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus e) kvisling
o Suur välisvõlg USA-le. o Prantsusmaale jõuab majanduskriis 30date esimesel poolel. Majanduskriis toob kaasa diktatuuri ohu. o Inimesed hakavad kahtlema demokraatias. · Sisepoliitika- ebastabiilne- parteid vahelduvad kiiresti- rahva rahulolematus. o Luuakse rahvarinne et võidelda diktatuuri ohuga- vähe aega võimul- sellega on diktatuuri oht kõrvaldatud. · Välispoliitika- aktiivne, otsis liitlasriike- jälgis kõike mis toimus Saksamaal, kui 1933 tuleb võimule Hitler siis otsib Prantsusmaa liitlasi venemaa hulgast ( varem olid vastuolud nende vahel, paljud ettevõtted venemaal riigistati) DIKTAKTUURID LÄÄNE-EUROOPAS ITAALIA JA SAKSAMAA AUTORITAARNE JA TOTARITAARNE DIKATATUUR : · Totalitaarne- üritatakse kontrollida inimeste mõtteavaldusi, hirmuvalitsemine, propaganda, juhikultus
See viis lõpuks Juan Domingo Peróni võimuletulekuni. Poliitilist võimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised jõud, sealhulgas moodne sõjavägi ning kasvavast linnatöölisklassist võrsunud ametiühinguliikumised. Argentina poliitika Teise maailmasõja ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraalne, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduainetega. Algul toetas Argentina rohkem teljeriike, sõja lõpu poole liitlasriike. Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega. Kasutatud kirjandus Kasutasin interneti põhiliselt aadresit http://et.wikipedia.org. Kasutasin ka Ene esimest raamatut leheküljelt 281.
Pole kahtlust, et siis oleks ka Eesti riik, kui Saksamaa poolel sõdinu, sõjakurjategijana Nürnbergis süüpinki sattunud. Nürnbergi sõjatribunal mõistis Saksamaa peamised sõjakurjategijad süüdi ka poola rahva hävitamise poliitikas, sealhulgas poola sõjavangide hukkamises, kuigi tegelik hukkamiste toimepanija oli Nürnbergi kohtu ühe kohtumõistja - Nõukogude Liidu karistusorgan NKVD. nümbergi kohtuotsus ei olnud adekvaatne otsus. et miks ei võetud köiki liitlasriike süü alla st kohtu alla ja miks ei peetud nümbergi kohtuotsust mönes neutraalses riigis,mis polnud söjakuritegudega seotud.samuti kohtunikud olid ka ju liitlasriigi omad. pmst. oleks pidanud olema rohkem süüdimöistetavaid isikuid kui need kes " märtiks " tehti,sest tegelikult vastutavad inimesed köndisid puhtalt minema
ülesandeks jäi sõja lõpetamine. 8.05.1945 saksa väed alistusid, liitlasvägede ülemjuhatus eesotsas Eisenhower'iga oli sellega saanud Saksamaa oma kontrolli alla. Dönitzi valitsust ei tunnustatud, 23. mail nii president kui kantsler arreteeriti. Selle asemel otsustati luua Liitlaste Kontrollnõukogu (Alliierter Kontrollrat), mille legitiimsus Saksamaa valitsemises määrati 5.06.1945 Berliini deklaratsiooniga. Liitlasriike esindasid nende armeede ülemjuhatajad: USA kindral Eisenhower, Briti feldmarssal Montgomery, NSV Liidu marssal Georgi Zukov ja Prantsusmaa kindral Lattre de Tassigny. 1.07.1945 jagati Saksamaa okupatsioonitsoonideks. USA sai Baieri, Hesseni, Baden-Württembergi põhjaosa ja Bremeni. Suurbritannia sai Schleswig-Holsteini, Hamburgi, Niedersachseni ja Nordrhein-Westfaleni. Prantsusmaa sai Rheinland-Pfalzi ja Baden-Württembergi lõunaosa. 5 Schäfer (sünd
annaabi.ee 
