Silva poolt 1700. aastal. Kindlaks tehti liitiumi olemasolu esmakordselt siiski alles 1817.aastal rootslase Johann Arfvedsoni poolt. Aasta hiljem, 1818. avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid esmakordselt liitiumi lihtainena teadlased SirHumphry Davy ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi. Liitiumi kasutamine Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide o mades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide Liitiumi isotoobid Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7
Üldine/aatomi ehitus Lühend: Li Elektronskeem: + 3| 2)1) Aatominumber: 3 Elektronide arv: 3 Aatommass: 6,941 Prootonite arv: 3 Kuuluvus: leelismetallid Neutronide arv: 4 Füüsikalised omadused Liitium see hõbevalge/hallika värvusega suhteliselt pehme leelismetall on kõige väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused
Liitium *********** Avastamine ja kasutamine Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga.
Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2 d. ränist (OA-ga IV) ja vesinikust b. K + O2 c. C + O2 d. Al + O2
S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Suhteliselt hiljuti avastati liitiumiühendid, mis olid lahustunud soolajärvede vetes. Nii näiteks avastati Searlesi järve soolalademates Kalifornias tühimikud, mis olid täidetud küllastatud soolalahusega, mis sisaldas kuni 0,02% liitiumiühendeid (liitiumkloriidi). Lahustunud liitiumiühendeid leidub mõnedes allikates. Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab
R1;R´;R4 – jadamisi I=I1=I´=I4=2A I=U/R U=I*R AB: U1=I1, R1=2V B 5) Kui suur on voolutugevus läbi takisti R2 ja R3? (2p) U´=U2=U3=3V I2=U2/R2=1,5A I3=U3/R3=0,5A 6) Kui suur on takistil R1 eralduv võimsus? (2p) N=U*I N1=2*2=4 20. Liitiumile langev valgus lööb välja elektrone, mille maksimaalne kiirus 2105 m/s. Elektronide väljumistöö liitiumist on 2,4eV. Valguse kiirus vaakumis 3108m/s e Elektroni mass 9,110-31kg, laeng =1,610-19C, Plancki konstant 6,610-34 Js.(8p.) a) Arvuta elektronide kineetiline energia (1p.) Ek=m0*v2/2 Ek=(9,1*10-31(2*105)2)/2=1,8*10-20 J b) Arvuta elektronide väljumistöö džaulides (1p.)
Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: + + + energia - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva ehk vesinikupommi sütikuks on aatomipomm, mis loob vajaliku temperatuuri,
olevast vesiniku molekulist on deuteerium. Selle kokkukoguminel saaks 1015 tonni deuteeriumi. Termotuumareaktori kütusena kasutatud 1 liitrist mereveest võiks toota 300 l bensiinile vastava energiakoguse. Triitiumi kui kütuse hankimine tekitab hoopis suuremaid probleeme. Looduses ei leidu arvestatavates kogustes triitiumi, sest tema poolestumisaeg on ainult 10 aastat. Triitiumi saadakse kunstlikul aretamisel (breeding) liitiumist tema pommitamisel aeglaste neutronitega. Tuumade lõhustumine (nuclear fisson) Kui esimesi reaktoreid termotuumaenergia tootmiseks alles katsetatakse, siis tuumade lõhustumine (tuumareaktsioon) on juba aastakümneid eneergiaallikana kasutusel. Tuumaenergiat toodetakse tuumaelektrijaamades peamiselt uraani isotoobi 235U lõhustumise tulemusena. Saadavad energiad on mõneti väiksemad kui termotuumasünteesis loodetavad.
Näiteks võtab nanotehnoloogia juures liitium- ioonaku laadimine 90-protsendilise täituvuseni aega vaid kaks minutit. Teadlastele on samuti märkimisväärseks väljakutseks selliste akude valmistamine, mida saab täis ja tühjaks laadida kiiresti ning minimaalsete energiamahtuvuskadudega. Tuleviku-akunduse teiseks võimalikuks lahenduseks on liitium-õhkaku, mille katood on valmistatud ainest, mis kasutab ära ümbritsevas õhus leiduvat hapnikku, ja anood liitiumist. Bensiiniga võrreldes on sel akul suur energia tihedus, mis võib märkimisväärselt pikendada vahemaid, mida elektriautod laadimata läbida suudavad. Uurijad peavad enne veenduma, et nood sõidukid saavad liikuda sama kiiresti kui bensiinimootoriga autod, ning et akusid ei peaks liiga tihti laadima. Näiteks on USABC arendustegevuste eesmärgiks pakkuda akusid, mis võimaldaksid ühe laadimiskorraga sõita üle 400 kilomeetri ja aku eluiga oleks rohkem kui 160 000 kilomeetrit
Mahtuvus, Ah 1,0 1,6 Isetühjenemine 1% kuus 15% kolme 20 ºC juures aastaga Töötemperatuur -30...+70 ºC Väikestes seadmetes kasutatakse tabletikujulisi hõbeoksiid- ja liitiumelemente. Hõbeoksiidelement on samuti leeliselement. Negatiivne on tsinkelektrood, positiivne hõbeoksiid. Liitiumelemendi positiivne elektrood on liitiumist, negatiivne näiteks liiitum-vääveldioksiidist. Elektrolüüdiks on orgaaniline aine, näiteks atsetoonnitrit. Sellise elemendi energiatihedus (Wh/g) on suurem kui hõbeoksiidelementidel. Hea hermeetilisuse tõttu on isetühjenemine väga aeglane. Hõbeoksiid- Liitium- element element Nimipinge, V 1,5 3 Pingepiirkond, V 1,3...1,1 2,9...2
Mahtuvus, Ah 1,0 1,6 Isetühjenemine 1% kuus 15% kolme 20 ºC juures aastaga Töötemperatuur -30...+70 ºC Väikestes seadmetes kasutatakse tabletikujulisi hõbeoksiid- ja liitiumelemente. Hõbeoksiidelement on samuti leeliselement. Negatiivne on tsinkelektrood, positiivne hõbeoksiid. Liitiumelemendi positiivne elektrood on liitiumist, negatiivne näiteks liiitum-vääveldioksiidist. Elektrolüüdiks on orgaaniline aine, näiteks atsetoonnitrit. Sellise elemendi energiatihedus (Wh/g) on suurem kui hõbeoksiidelementidel. Hea hermeetilisuse tõttu on isetühjenemine väga aeglane. Hõbeoksiid- Liitium- element element Nimipinge, V 1,5 3 Pingepiirkond, V 1,3...1,1 2,9...2
Mahtuvus, Ah 1,0 1,6 Isetühjenemine 1% kuus 15% kolme 20 ºC juures aastaga Töötemperatuur -30...+70 ºC Väikestes seadmetes kasutatakse tabletikujulisi hõbeoksiid- ja liitiumelemente. Hõbeoksiidelement on samuti leeliselement. Negatiivne on tsinkelektrood, positiivne hõbeoksiid. Liitiumelemendi positiivne elektrood on liitiumist, negatiivne näiteks liiitum-vääveldioksiidist. Elektrolüüdiks on orgaaniline aine, näiteks atsetoonnitrit. Sellise elemendi energiatihedus (Wh/g) on suurem kui hõbeoksiidelementidel. Hea hermeetilisuse tõttu on isetühjenemine väga aeglane. Hõbeoksiid- Liitium- element element Nimipinge, V 1,5 3 Pingepiirkond, V 1,3...1,1 2,9...2
Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees. Kahjuks ei ole aastakümneid õnnestunud muuta termotuumareaktsiooni juhitavaks, et saadavat energiat kasutada rahuotstarbeliselt. Kuigi termotuumareaktsioone pole suudetud kasutada n-ö rahuotstarbeliselt, siis termotuumarelv on olemas juba 1950-ndate algusest. Termotuumarelva
Hüdroenergia - vee potentsiaalne või kineetiline energia, mida iseloomustab muundumise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Taastuv energiaallikas Puuduseks on vajalike rajatiste kallidus Soodsad tingimused kasutamiseks nt Norras Vesinikuenergia - kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Energiasisaldus on suur, Põlemisel vabaneb vesi Termotuumaenergia - kütteainena deuteerium, mida on rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist Peaaegu ammendamatu Ei teki radioaktiivseid aineid Saastevaba Magevee energia kasutamine - tõusu-mõõna generaatori, merelaine energia Eesti rohelise energiakava eesmärgid: Eesti energeetiline sõltumatus Elektrihinna stabiilsus Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine Vaba elektrituru loomine - done Keskkonda säästva energiamajanduse loomine Potentsiaal avaldub eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse
_ Geotermiline energia Aluspõhjas tekkiv ja kogunev soojus. Peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores. 33 _ Vesinikuenergia Kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades. Tuulte perioodil tekkinud ülemäärane energia talletatakse veest saadava vesinikuna, mis põletatakse elektrija soojusenergiaks _ Termotuumaenergia Kütteaine deuteenium, mida rohkesti merevees, samuti triitium, mida saadakse liitiumist. Termotuumareaktsioonis ei teki radioaktiivseid aineid, küll aga muudavad reaktsioonis tekkivad neutronid radioaktiivseks Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia; _ taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. _ Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti hüdroenergia ebaühtlane geograafiline jaotumine.
Mahtuvus, Ah 1,0 1,6 Isetühjenemine 1% kuus 15% kolme 20 ºC juures aastaga Töötemperatuur -30...+70 ºC Väikestes seadmetes kasutatakse tabletikujulisi hõbeoksiid- ja liitiumelemente. Hõbeoksiidelement on samuti leeliselement. Negatiivne on tsinkelektrood, positiivne hõbeoksiid. Liitiumelemendi positiivne elektrood on liitiumist, negatiivne näiteks liiitum-vääveldioksiidist. Elektrolüüdiks on orgaaniline aine, näiteks atsetoonnitrit. Sellise elemendi energiatihedus (Wh/g) on suurem kui hõbeoksiidelementidel. Hea hermeetilisuse tõttu on isetühjenemine väga aeglane. Hõbeoksiid- Liitium- element element Nimipinge, V 1,5 3 Pingepiirkond, V 1,3...1,1 2,9...2
annaabi.ee 
