Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"liistudele" - 9 õppematerjali

Rikkevoolukaitselüliti
48
pdf

Rikkevoolukaitselüliti

Rikkevooluvabasti relee lahutab kaitselüliti voolukontaktid ja rikkis seade lülitatakse välja. Üldist põhimõtet kajastab kõrval olev põhimõtteskeem, kus rikkevoolukaitse on nn. normaalolekus. Joonis 3. Rikkevoolukaitselüliti ehitus Tänapäeva rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kompaksete moodulseadmetena. See võimaldab kasutada erinevate firmade seadmeid, sest mõõdud on standardsed. Aparaadid paigaldatakse spetsiaalsetele kilbi komplektis olevatele nn. DIN liistudele. Rikkevoolukaitselülitid valmistatakse kahepooluselistena (1F + N) ja neljapooluselistena (3F + N). Alloleval joonisel on kujutatud rikkevoolukaitselüliti põhimõtteline ehitus. Rikkevoolukaitselüliti läbilõige Valmistatakse ka kolmepooluselisi, mida saab kasutada TN- või TT- juhistikes kahefaasilisel toitel. Kahepooluselise rikkevoolukaitselüliti laius on 2 kohaühikut (1 kohaühik on 17,5mm), kolmepooluselisele oma 3 ja neljapooluselise oma 4 kohaühikut.

Elektroonika → Elektriaparaadid
50 allalaadimist
Kadrina
2
docx

Kadrina

. Kadrina-perioodil lisandus Brockmannile aina uusi ameteid, näiteks sai ta Eestimaa konsistooriumi assessoriks, Virumaa praostiks ning Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks Heinrich Stahl pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel. Selle grammatika kultuurilooline tähtsus seisneb taas selles, et ta on esimene. Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Materjaliõpetus
1
docx

Materjaliõpetus

TÄHIS STV. S-otste, V kades, K profiilne, P Ümardatud,L sulundatud, H palgiprofiil, kasutus koht S- sisekasutus, V väliskasutus, Suludi tüüp T täissulund, Y poolsulund. 1. Kasutus koht. 2.Sulundi tüüp. 3.Sulunduse V. Profiili tüüp. Kiirliistud ja piirdelauad kasutatakse ukse ja akna blokkide katteliistuna.Põrandaliistud- Kinnitusliist- kasutatakse ka klaasiliiste.Kinnitusliistu erivormiks on krppliist, mida kasutatakse pildiraamide raamimisel, klaasidepaigaldusel, ukseraami, liistudele on lisatud vaits.Rihvliist kasutatakse nii põrandaliistuna kui ka karniisi liistuna, tegemise osa on ära faasitud, lihtsustades kõveratesse seintesse panemist ja juhtmete peitmist.Põranda laud.Kooritud vineer ehk treivineer ehk sproon ­ Seda vamistatakse 50-80kraadises vees, aurutatud vineeri pakkudest.Pakk panakse koorimismasinas pöörlema vastu pakku surudes.Vineeri valmistamiseks kasutatakse

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
Ripplaed ja tüübid
7
doc

Ripplaed ja tüübid

paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval on erinevad kandesüsteemid ja servalahendused. Valgustite integreerimine on lihtne: saadaval on spetsiaalsed valgustikarbid iga restlaetüübi jaoks ja hõlpsalt saab kasutada ka spetsiaalseid moodulvalgusteid. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T-liistudele sobivad Supergrid 14T, Supergrid 24T, Deltagrid ja Deltaline. Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada.

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
21 allalaadimist
Ripplaed
16
doc

Ripplaed

Profiili laius annab laele väga selgejoonelise ja piiritletud välimuse. Mõõtmed: · Profiili laius 20 mm. · Profiili kõrgus 50, 55 või 75 mm. · Ava suurus 100 kuni 600 mm. · Standard paneeli suurus 600 x 600 või 1200 x 600 mm. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T - liistudele sobivad restlaed: Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada. Tugev kandekonstruktsioon tagab, et lagi näeb hea välja mitu aastat isegi

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
42 allalaadimist
KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

Selle optimeerides võib vähendada võlli läbimõõtu ning muuta ratta rummu läbimõõt ja pikkus. 5. Liistu arvutus Liistu valime kataloogist [5] (Lisa 1, Tabel 5). Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 35 mm, siis b = 10 mm, h = 8 mm, t1 = 5 mm, t2 = 3,3 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Vabaotsa pikkus lv 80 mm, rummu pikkus lr = 80 mm. Liistude pikkuseks valime ll = 70 mm. Kuna liistudele mõjub sama pöördemoment M = T = 249 Nm, kontrollime ainult liistu 12x8x70 tugevust Pindsurve 2M 2 * 249 C = = 79 MPa D ( h - t1 ) * (l l - b) 0,035 * (0,008 - 0,005) * (0,07 - 0,01) R 370 < [ C ] 0,5 eH = 0,5 123 MPa s 1,5 Lõikepinge

Masinaehitus → Masinatehnika
232 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I 1 osa
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

"laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane,

Kirjandus → Kirjandus
101 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I-vanem eesti kirjandus- vaheeksami vastused
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all ­ 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab

Kirjandus → Kirjandus
254 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

lugusid (nagu "laevuri tõotus"). Georg Mülleri homileetika algupärasemaiks ja mõjuvaimaks osadeks on aga ta elamuslikud kirjeldused taplevate vägede ja tapvate taudide ohus vapustatud ohus vapustatud ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. 4 Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule

Kirjandus → Kirjandus
480 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun