6.2 Intressimäära arvestamise alus: tegelik päevade arv kuus ja 360 päevane aasta. 7. Liisingu maksed 7.1 Liisingu maksed jagunevad üleandmise perioodi makseks ja liisingumakseteks. 7.2 Üleandmise perioodi makse tasub liisinguvõtja vastavalt liisinguandja poolt esitatud arvele, arvel esitatud tähtpäevaks. Maksetähtaeg on 14 päeva. Üleandmise perioodi makse suuruse arvestamise alused on esitatud Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimustes. 7.3 Liisingumaksed tasub Liisinguvõtja kvartaalselt. 7.4 Liisingumaksete arv ja suurus esitatakse Vara üleandmise-vastuvõtu aktis. 7.5 Liisingumaksete laekumise tähtpäev: iga kvartali viimase kuu 25. päev. 8. Sanktsioonid 8.1 Viivisemäär: 0,3 % päevas liisinguvõtja poolt tähtajaks tasumata lepinguliste maksete summast. 8.2 Leppetrahvid: liisinguandjal on õigus liisinguvõtjalt nõuda Liisingulepingu üldtingimuste punktis 6
Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda. Kui kogukapitalirentaablus ületab kapitali hinda, töötab ettevõte kasumlikult. 15. Mida näitavad riskid? Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad soovimatud tagajärjed, nt kahju tekkimine. 16
Nädalalõpuhind ei pruugi alati tavahinnast madalam olla. See on sõltuvuses piirkondades toimuvatest üritustest, festivalidest jm olulistest sündmustest. Toa müügihind: mööbli eksklusiivsuse tase, toa aknast avanev vaade, toa asukoht, toa suurus, mugavused, lisaseadmed, hooaeg, toa liik, kliendi staatus, toitlustamine. Toa hinna kujunemine: toorained, tööjõukulud, tarvikud, seadmed, halduskulud, turunduskulud, liisingumaksed, komisjonitasu, korrashoid, rendikulud, kasum Info edastamine: * suuliselt: kirjaliku info täiendamiseks, kiirete probleemide/töökäskude puhul * kirjalik: vigade vältimine (paber/ arvutisüsteem) * täituvuse päevatabel: igapäevane, ( mitu ja millised toad on hõivatud, prognoos vabanemiseks, toiminguteks järgmiseks päevaks * päevatöö käsk: koostatakse täituvuse päevatabeli järgi, uuendatakse perioodiliselt vastavalt vajadusele
Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum + rendi ja liisingumaksed + amortisatsioon ) / [ intressid + rendi ja liisingumaksed + ( laenude kustutamise maksed + eelisdividendid ) / (1 - t )] t= tulumaksumäär Kordaja näitab, kas firma suudab tasuda võõrkapitali kasutamisega seotud kulusid. Valemis näitab jagatav fikseeritud kohustusi ja jagaja näitab nende finantseerimisallikaid. Kuna ärikasumi arvutamisel on rendi j a liisingumaksed juba arvesse võetud siis tuleb ärikasumit nende suuruse võrra korrigeerida.
kodutehnika ostmiseks, kodu remondiks, ravikulude katmiseks. Laenu saades peab Swedbank kliendil viimase poole aasta keskmine tõestatud sissetulek olema vähemalt 300 eurot kuus, SEB kliendil 320 eurot kuus ning LHV ei ole seda välja toonud. Kui sissetulek ei laeku Swedbanki, või kuhugi mujale panka, tuleb esitada viimase 6 kuu konto väljavõte pangast, kuhu sissetulek laekub. Samuti hinnatakse varasemat maksekäitumist. Kõik Swedbank laenu- ja liisingumaksed võivad olenevalt sissetuleku suurusest moodustada 30- 45% regulaarsest ja tõestatud sissetulekust. Väikelaenu saab võtta lisaks veel olemasolevatele kohustustele juhul, kui tagastamata laenujääk koos võetava lisasummaga ei ületa 20 000 eurot. Väikelaenu intressimäär on 15-24% ( lõplik intress sõltub kliendi kohustustest ja maksevõimetest), intressimäär sõltub sissetulekust, kohustustest ning laenusummast. Intressi arvutatakse laenujäägilt.
hooldus; valve- ja turvameetmed; kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud; kulum (ehitised, tehnika, inventar) kindlustus (kinnisvara ja seadmed); halduskulud (kaupade käitlemise plaanimise ja juhtimisega seotud kulud, lao juhtkonna palgad, lisatasud jms); muud kulud. (laokulud - Tegevuskulud ja kulud vahenditele; ostetud teenused; varade kulum; varadesse seotud kapitali intressikulu (kapitalikulu); rendid ja liisingumaksed; ettevõttesisesed arvestuslikud kulud.) 38. Mis on laoartikkel (SKU)? SKU on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. Erinevus võib seisneda suuruses, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis, või muudes toote omadustes või viimaste kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse arvestust ja hoiundatakse eraldi teistest laoartiklitest. Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. 39
rentnikule on: 1)rentnik saab kauba vajadusel, mitte kuid pole veel väljamakstud. II. Panga likviidus- pangal vaba raha olemasolul; 2)rentnik saab end varustada uue peab olema piisavalt varasid, et täita klientide nõudmisi. tehnika ja tehnoloogiaga; 3)üldjuhul pole vaja lisa- Pank peab sobitama varasid ja kohustusi. Varade tagatist; 4)liisingumaksed kantakse kuludess enne likviidus näitab panga võimet oma varasid müüa, muuta tulumaksu maksmist; 5)liisingumaksete suurus stabiilne neid rahaks. Kohustuste likviidus isel. panga võimet sõltumata infl. ja intr.määra muutustest; 6)hoiab ära rahuldada oma klientide nõudmisi. Likviidsusele kapitalikulud. avaldab mõju nii varade liik kui tähtaeg. Panga likv.=
kas on E või D - Kui bilansiline omakapital on ajutiselt negatiivne, ei ole võimalik tulemusi tõlgendada - Arvutused ei võta arvesse, milline on laenude intressimäär (20% vs 2%) Miinuste lahendine kasutatakse: Interest coverage ratio (ICR) = EBIT / I (Mitu korda on intressieelne kasum suurem kui intressid. Kasuta pikaajaliselt) Laenuteeninduse kattekordaja kus LP - Liisingumaksed; PP - võetud laenude põhiosa maksed. Selgitab, kas ettevõte suudab loodava rahaga laene teenindada. Miinus: Ei arvesta amortatsiooniga. Kapitali struktuuri teooria: Kapitali struktuuri teooriad selgitavad, kuidas peaks ettevõte oma tegevust finantseerima maksimeerimaks omanike rikkust ning milliseid tegureid peaks ta finantseerimisotsuste langetamisel arvestama NB! Kaasata laenukapitali ainult juhul kui ROA=EBIT/I > (i) Ehk tulusus varadelt on suurem kui intressimakse
saab õiguse teost tõlkida, levitada, avalikult esitada jne. Tulumaksuga maksustatakse samuti tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (TMS§16,lg.2 ja 3). See tähendab, et mitmesuguse vallasvara (näiteks laevade, mootorsõidukite, konteinerite, haagiste, tööpinkide, seadmete) rendi- ja liisingumaksed on tulumaksuga maksustamisel kvalifitseeritud litsentsitasuks ja nendelt tuleb TM kinni pidada, kui makse saaja on mitteresident. Liisingumakseid on võimalik litsentsitasuna mitte maksustada, kui liising kvalifitseerub oma majandusliku sisu poolest kapitalirendiks, kuigi lepingus ei ole omandiõiguse üleminekut kokku lepitud (kohtuasi nr 3-3-1-72-04 kontekstis). 2.1.1.2 Intressid
Lisas nr. 1 toodud maksegraafikule. 2.4. Lepingu tähtaja lõppedes ja kõigi käesolevas lepingus toodud tingimuste täielikul ja kõrvalekaldumatul täitmisel ja väljaostumaksete ning intresside täieliku tasumise korral läheb vara omandiõigus üle liisinguvõtjale. 2.5. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on liisinguvõtja kohustatud maksma viivist _______ protsenti päevas võlasummast lähtudes. 2.6. Maksete tasumisel arveldatakse kõigepealt viivised, siis intressid ja seejärel liisingumaksed. 83 3. Liisinguvõtja kohustused ja õigused 3.1. Liisinguvõtja kohustub täitma kõiki käesolevas lepingus toodud tingimusi ja kohustusi ning vastutab nende mittetäitmise või mittenõuetekohase eest Eesti Vabariigi seadustes ja käesolevas lepingus ettenähtud korras. 3.2. Liisinguvõtja kohustub kasutama sihtotstarbeliselt, säästlikult ja peremehelikult kogu temale