- faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama Kolmnurkühenduse puhul on liinipinged võrdsed faasipingetega: U = Uf Kolmnurkühenduse korral on liinivool √ korda suurem faasivoolust: 5) Liinivoolude vektoriaalne summa neljajuhtmelises süsteemis, sümmeetrilisel ja mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud
10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool. Kolmnurkühendusel on koguvõimsus kolm korda suurem kui tähtühendusel. Ühefaasiline vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu hetkväärtus. Kuna vahelduvvoolu väärtus ajas muutub siis on Vahelduvvoolu hetkväärtus mingil kindlal ajahetkel olev voolutugevuse väärtus amprites. Vahelduvvoolu maksimaalväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust
10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool. Kolmnurkühendusel on koguvõimsus kolm korda suurem kui tähtühendusel. Ühefaasiline vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu hetkväärtus. Kuna vahelduvvoolu väärtus ajas muutub siis on Vahelduvvoolu hetkväärtus mingil kindlal ajahetkel olev voolutugevuse väärtus amprites. Vahelduvvoolu maksimaalväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust
masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis
masina tegur pole tavaliselt teada, avaldatakse mootori moment võimsuse ja kiiruse kaudu: P 9,55 P T= = n T pöördemoment njuutonmeetrites (Nm) P mehaniline võimsus vattides (W) nurkkiirus radiaanides sekundis (rad/s) n pöörlemissagedus pööretes minutis (p/min) Mootori tarbitav võimsus P1 = 3 U I cos P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis
Võllil arendatav moment Nm Tarbitav aktiivenergia 1,5 h jooksul Wh kWh Elektrienergia hind EEK Lahendus (b): Tähtühenduse korral langeb ühele mähisele väiksem pinge V Et arvutada sellisel pingel mähiseid läbivat voolu, peame esmalt määrama ära ühe faasi takistuse. Kuna tähtühenduses on liinivool võrdne faasivooluga, milleks nimireziimil on 6,4 A, ning ühele mähisele langeb pinge 400 V siis saame, et Faasi ja liinivoolu väärtuseks kujuneb Ohmi seaduse järgi, pinge 230 V juures A Näivvõimsus on seega VA Nüüd võrreldes tarbitud võimsust täht- ja kolmnurkühenduses saame, et kolmnurkühenduses arendab mootor (ja tarbib seega võrgust) 3 korda suuremat võimsust.
u U sin( t 120 ) 3 3m Joonis 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvoolusüsteem Kolmefaasilise süsteemi korral eristatakse liinipinget ja faasipinget, liinivoolu ja faasivoolu. Liinipinge on pinge kahe erineva faasi vahel, faasipinge on pinge faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). Liinivool on vastavalt vool kahe faasi vahel ning faasivool on vool faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). 19 Ühefaasilisi tarviteid võib kolmefaasilises süsteemis ühendada kahe faasi vahele, või faasi ja nulljuhtme vahele. Seadme ühendamisel faasi ja nulljuhtme vahele rakendub tema klemmidele pinge 230 V (230 V elektrivõrgus), kuid kahe faasi vahele ühendamisel rakendub
Siia on mõõtkavas kantud arvutatud faasivoolud ning geomeetrilisel liitmisel leitud liinivoolud I1 = 5,3 A, I 2 =10,7 A, I 3 = 9,2 A. 108 Mittesümmeetria erijuhuks on katkestus ühes liinis. Siin on katkestus liinis L1. Nüüd jääb tarviti R2 normaalselt töösse: U 23 I 23 = . R2 Tarvitid R1 ja R3 on jäänud aga jadamisi ning neis on vool U 23 I 12 = I 31 = . R1 + R3 Liinivool I2 on I23 ja I12 geomeetriline summa. 7.5 Kolmefaasilise voolu võimsus Mistahes ühendusel ja mistahes koormusel on kolmefaasilise voolu võimsus võrdne kolme faasi võimsuste summaga. Aktiivvõimsus P = P1 + P2 + P3 , kus P1, P2 ja P3 on faasivõimsused, mis on määratavad valemiga Pf =U f I f cos f . Analoogselt reaktiivvõimsus Q = Q1 + Q2 + Q3 , Q f =U f I f sin f . Näivvõimsus 109 S = P2 +Q2 . Seejuures
annaabi.ee 
