Kolmnurka ühendatud mootor tarbib võrgust 3 korda suuremat võimsust, kui samasse võrku ühendatud tähtühenduse korral. Kolmnurka tohib ühendada mootoreid vaid sellisel juhul, kui mootori mähised vastava pinge ja voolude jaoks ette nähtud on. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas /Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni. Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult kolmefaasilisse võrku liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas /Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrku
Liini- ja faasisuurused. 9. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. Kolmnurkühenduse saamiseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, teise faasimähise lõpp kolmanda faasimähisealgusega ja kolmanda faasimähise lõpp esimese faasimähise algusega. 10. Lülituse valik tarbijate ühendamisel kolmefaasilisse võrku. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni.
Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 6. Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga.
toitesüsteemiga · Kolmnurkühenduse korral kehtivad järgmised seosed: 26 · Kolmnurka ühendatud mootor tarbib võrgust 3 korda suuremat võimsust, kui samasse võrku ühendatud tähtühenduse korral · NB! Kolmnurka tohib ühendada mootoreid vaid siis kui mootori mähised on vastavate pingete ja voolude jaoks ette nähtud! · Kui sildil on /Y 230/400 V, siis tohib meie elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamisel aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga või Tallinna Vanalinnas 220/127 pinge puhul · Kui sildil on /Y 400/690 V, siis tuleb mootor optimaalse töö tagamiseks ühendada
neutraaljuht N ja maandusjuht PE (protection earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt
suuruselt võrdsed, sama sagedusega ning üksteise suhtes nihutatud võrdsete nurkade võrra. (Nihkenurgad on 120 graadi). 18)Millal kasutatakse tarbija ühendamiseks kolmnurk-, millal tahtühendust? Tähtühendus K olmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. 19)Millal kasutatakse kolme-, millal neljajuhtmelist ühendusskeemi?Miks? 20)Miks on kolmnurkühenduse korral faasi-ja liinivoolud erinevad? Kolmefaasilise tarviti kolmnurkühenduse puhul on liini- ja faasivoolud erinevad, sest punktid A, B, C on hargnemispunktid (ühe faasi algus ühendatakse teise faasi lõpuga – tekib kontuur, millel kolm sõlme A,B,C) ning Kirchhoffi esimene seaduse põhjal on hargnemispunkti suunduvate
Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool. Kolmnurkühendusel on koguvõimsus kolm korda suurem kui tähtühendusel. Ühefaasiline vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu hetkväärtus. Kuna vahelduvvoolu väärtus ajas muutub siis on Vahelduvvoolu hetkväärtus mingil kindlal ajahetkel olev voolutugevuse väärtus amprites. Vahelduvvoolu maksimaalväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust
Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Faasipinge on väiksem, kui liinipinge. Faasivool on võrdne liinivooluga. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Faasipinge on võrdne liinipingega. Faasivool on väiksem, kui liinivool. Kolmnurkühendusel on koguvõimsus kolm korda suurem kui tähtühendusel. Ühefaasiline vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu hetkväärtus. Kuna vahelduvvoolu väärtus ajas muutub siis on Vahelduvvoolu hetkväärtus mingil kindlal ajahetkel olev voolutugevuse väärtus amprites. Vahelduvvoolu maksimaalväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust
faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 49. 6.3.5. Kuidas mõjutab neutraaljuhtme katkemine tarbijat sümmeetrilisel ning 50. ebasümmeetrilisel koormusel? Liinipinge enamkoormatud faasis väheneb, vähemkoormatud faasis aga suureneb võrreldes nimipingega. Ühe faasi tarbija lühistamisel võrdsustub pinge selles faasis nulliga, ülejäänud faasides aga liinipingega. 51. 6.3.6 Mis on nihkepinge ja milliste punktide vahele see tekib? Neutraaljuhtme katkemisel nihkub võrgu neutraaljuhtmest eraldunud tarbijate neutraalpunkt ning pingestub toiteallika neutraalpunkti suhtes pingega UN, mida nimetatakse tarbija neutraalpunkti nihkepingeks. Pinge UN tekkimine on äärmiselt ohtlik, sest toiteallika neutraalpunkt on ühendatud maaga. 52. Millist tarbijate ühendust nimetatakse kolmnurkühenduseks? 53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks
3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne. Kuni tekib kinnine kolmnurga kujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne faasipingega U=Uf, sest liinipinge on kahe liini juhtme, näiteks A ja B vaheline pinge. Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega jne. Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega Ue=Uf ÜLESANNE: U=500V C= 5MF Q=? Q=U*C=500*5=2,5mC(milli) 2.1 Elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge Elektrivälja tugevus- igas väljapunktis iseloomustab elektrivälja intensiivsust elektrivälja tugevus E. Väljatugevuseks mingis punktis nim. sinna punkti paigutatud proovilaengute mõjuva jõu ja selle laengu väärtuse suhet E=F/q q- proovilaeng
Kolmnurka ühendatud mootor tabrib võrgust 3 korda suuremat võimsust, kui samasse võrku ühendatud tähtühenduse korral. Kolmnurka tohib ühendada mootoreid vaid sellisel juhul, kui mootori mähised vastava pinge ja voolude jaoks ette nähtud on. Mootori ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata mootori sildiandmetele ja mootori ühendamise viisile. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 230 / 400 V, siis tohib Euroopa elektrivõrgus liinipingega 400 V mootorit ühendada ainult tähte. Tähte ühendamisel langeb igale mähisele pinge 230 V, kolmnurka ühendamise puhul aga 400 V, mis põhjustab suuri voolusid ning võib viia mootori ülekuumenemise ja riknemiseni. Sellist mootorit tohib ühendada kolmnurka ainult kolmefaasilisse võrku liinipingega 230 V, mis võib olla saavutatud näiteks trafo abiga. Kui mootori sildiandmetel on kirjas Δ/Y 400 / 690 V, siis tuleb mootorit samasse toitevõrku
earth). Tähtühenduse puhul ühendatakse neutraaljuht mõnikord tähe keskpunktiga (nt pingete sümmeetria tagamiseks). Maandusjuht ühendatakse inimeste ohutuse tagamiseks 111 elektrimasina või muu elektriseadme kerega (joonis 4.2). Elektrimasina staatorimähis võib olla ühendatud kas täht- või kolmnurklülitusse. Tähtühenduse puhul toidetakse faasimähist faasipingega, kolmnurkühenduse puhul liinipingega. Kuna liinipinge on faasipingest 3 korda suurem, siis on ka kolmnurklülituses faasimähise vool sama võrgupinge juures 3 korda suurem kui tähtlülituse puhul. Et vältida masina riknemist, tuleb mootori valikul ja paigaldamisel jälgida tema mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. L1 L1 L2 L2
geomeetrilise summaga. 106 Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. Kui süsteemis neutraaljuhti pole loob faasikatkestus sisuliselt ühefaasilise olukorra. Tarvitid teises ja kolmandas faasis jäävad järjestikku ning U 23 I 2 = I3 = . 2R 7.4 Tarvitite kolmnurkühendus Tarvitid ühendatakse kolmnurka siis, kui nende nimipinge on võrdne liinipingega. Skeemidel on kasutusel kaks erinevat joonestusviisi tarvitid kujutatakse üksteise suhtes kas 120° nurga all või paralleelselt: Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. U l =U f . Faasivoolud U 12 U U I12 = ; I 23 = 23 ; I 31 = 31 . R1 R2 R3 107 Ka vektordiagramme võib joonestada mitut moodi.
Joonis 5.3 Õõnesrootoriga asünkroontäiturmootoril on staatori magnetsüdamikul kaks teine- teisega risti asetsevate telgedega mähist ergutusmähis LM1 ja juhtimismähis LM2. Õõnesrootor on õhukeseseinaline vähendamaks tema massi ja seega inertsmomenti ja ta on valmistatud suure eritakistusega sulamist kindlustamaks mootorile isepidurdus- võime. Ergutus- ja juhtimismähist toidetakse kahe 90° -lise faasinihkega pingega ergutus- mähist liinipingega UVW, juhtimismähist faasipingega UU. Selline toiteviis tagab mootori tööks vajaliku pöörleva magnetvälja tekkimise. Mootori kiiruse reguleerimine toimub juhtimismähise toitepinge efektiivväärtuse muutmisega, milleks toidetakse teda läbi vastuparalleellülituses türistoridest V1...V4 moodustatud türistor- pingeregulaatorite. Ergutusmähist toidetakse läbi vastuparalleellülituses olevate türistoride V5 ja V6, mis samuti moodustavad nii türistorlüliti kui pingeregulaatori.
annaabi.ee 
