Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmistamine toimub põhiliselt neid
käsivintsi lõplikuks tõmbejõuks. 3. Ehitustõstukite kasutusala ja liigitus ning masttõstukite ja ehitusliftide tööorganite mehaaniliste püüdjate liigitus ning nende tööpõhimõte. Ehitustõstukeid kasut materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaaži ning viimistlustööde teostamise ajal aga ka kõrghoonete põhimontaaži või müüritööde käigus. Liigitatakse: 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 2. Tõstemehhanismi tüübilt a) tross-tõstemehhanismiga b) hammasratas-hammaslatt c) hüdraulilised – šarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 3. Konstruktsioonilt a) masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid. Masttõstukid ja ehitusliftid peavad olema varustatud tööorgani mehaaniliste püüdjatega, vältimaks selle iseeneslikku
tükklastide, puiste- ja pulbriliste materjalide horisontaal-, kald- ja vertikaalsuunaliseks transportimiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Pidevtranspordivahendite grupi moodustavad: a) konveierid b) elevaatorid c) pneumotranspordi vahendid d) aerotranspordivahendid. 6. Lintkonveierite kasutusala ja liigitus. Lintkonveierit saab kasut tükklastide ja teraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaal- ja kaldsuunas. Liigitatakse: 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad 2. Transportimise suunalt: a) horisontaalsed b) kaldkonveierid c) horisontaalkaldkonveierid d) mitme murdega konveierid 3. Lindi materjalilt a) kummeeritud puuvillane tekstiil b) kummeeritud sünteetiline tekstiil c) terastrossidega armeeritud kumm d) terasleht või –võrk 4. Lindi kandva haru kujult a) sirge tasapinnaline b) tasapinnaline künakujuline c) sirge tasapinnaline äärikutega 5. Ajajaama koostuselt a) elektrimootor b) mototrummel 6
Töölaha põranda pealispinnast kuni masina toetuspinnani 120-Mis on ehitustõstuki max tööulatus? Töölava põranad tsentri kaugus tööseadme pöördeteljest 121-Kuidas liigitatakse ehituskraanad konstruktsiooni erisuste alusel? a) Kergteisaldatav kraana b) Statsionaarne mast-noolkraana c) Tornkraana d) Iselookuv noolkraana e) Pukk- ja sildkraana f) Kaabelkraana 122-Kuidas liigitatakse tornkraanad liikuvuselt? a) Statsionaarsed b) Liikuvad jagunevad omakorda: horisontaalselt ja vertikaalselt liikuvad. 123-Kuidas liigitatakse tornkraanad noole liikuvuselt? a) Tõstetav nool b) Konsoolnool c) Liigendatud nool 124-Kuidas liigitatakse tornkraanad monteeritavuselt? a) Isemonteeruv b) Monteeritav teiste tõsteseadmetega 125-Kuidas liigitatakse tornkraanad paigaldusviisi alusel?
mõõdetakse hälli või töölava põranda pealispinnast masina toetuspinnani; 120-Mis on ehitustõstuki max tööulatus? hälli või töölava põranda tsentri kaugus tööseadme pöördeteljest; 121-Kuidas liigitatakse ehituskraanad konstruktsiooni erisuste alusel? a) kergteisaldatavad kraanad, b) statsionaarsed mast-noolkraanad, c) tornkraanad, d) iseliikuvad noolkraanad, e) pukk- ja sildkraanad. f) kaabelkraanad. 122-Kuidas liigitatakse tornkraanad liikuvuselt? a) statsionaarsed, b) liikuvad: b1) horisontaalselt b2) vertikaalselt e roni- (joon 3.5). 123-Kuidas liigitatakse tornkraanad noole liikuvuselt? a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 124-Kuidas liigitatakse tornkraanad monteeritavuselt? a) monteeritavad täiendavate tõsteseadmetega; b) isemonteeruvad 125-Kuidas liigitatakse tornkraanad paigaldusviisi alusel? 126-Mis on tornkraanade peaparameeter ja kuidas see saadakse?
kraana ei ole täispöördeline. 69) Tornkraana Tornkraanad on põhilised kraanad, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka tööstushoonete, samuti teiste kõrgete objektide ehitusel. Nad on asendamatud ka ladudes ja laadimisplatsidel. Kraana tagab koorma vertikaalse ja horisontaalse liikumise. Tornkraana tüüpilised põhielemendid on: nool;torn; pöördplatvorm; tugi-pöördering; alusraam; sõiduvankrid; vasturaskused; noolhoidetross; lastivanker koos tõstekonksuga. Liigitatakse: 1.Liikuvuselt: 1)statsionaarsed 2)liikuvad (horisontaalselt relssidel või vertikaalselt koos hoone kerkimisega) 2. Torni pöörduvuselt: 1)pöörduva torniga 2)mittepöörduva torniga 3. Torni konstruktsioonilt: 1)sõrestiktorniga 2)torutorniga 4. Noole liikuvuselt:1)tõstetava noolega 2)konsoolnoolega 3)liigendatud noolega. 5. Torni kasvatamiselt: 1)alt kasvatatava torniga 2)ülalt kasvatatava torniga 3)teleskoopilise torniga Statsionaarsed tornkraanad kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed
esineb mitu vormi, mis kõik erinevad üksteisest ensümaatilise aktiivsuse poolest. Sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud ensüüme nimetatakse allosüümideks. Inimese vererakkudes on kirjeldatud kolme põhilist aluselise fosfataasi ACP varianti, mida määravad kolm alleeli ACPA, ACPB ja ACPC. Nende kolme alleeli kombineerumise tulemusena võivad tekkida kuus erinevat genotüüpi. Aluselise fosfataasi A, B ja C vormid on funktsionaalselt sarnased, kuid erinevad oma liikuvuselt geelelektroforeesil, sest nende aminohappelises järjestuses on erinevusi. Kuue erineva genotüübi puhul on valkude elektroforeetiline pilt erinev. Kõigi kolme homosügootse variandi puhul on geelis elektroforeetiliselt tuvastatavad kaks erinevat, igale tüübile spetsiifilist valgubändi, sest samal polüpeptiidil on kaks konformatsiooni, mis liiguvad geelis erinevalt. Iga erineva genotüübi puhul on ACP aktiivsus erinev, püsides teatavas väärtuste vahemikus
kõik erinevad üksteisest ensümaatilise aktiivsuse poolest. Sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud ensüüme nimetatakse allosüümideks. Inimese vererakkudes on kirjeldatud kolme põhilist aluselise fosfataasi ACP varianti, mida määravad kolm alleeli ACPA, ACPB ja ACPC. Nende kolme alleeli kombineerumise tulemusena võivad tekkida kuus erinevat genotüüpi. Aluselise fosfataasi A, B ja C vormid on funktsionaalselt sarnased, kuid erinevad oma liikuvuselt geelelektroforeesil, sest nende aminohappelises järjestuses on erinevusi. Kuue erineva genotüübi puhul on valkude elektroforeetiline pilt erinev. Kõigi kolme homosügootse variandi puhul on geelis elektroforeetiliselt tuvastatavad kaks erinevat, igale tüübile spetsiifilist valgubändi, sest samal polüpeptiidil on kaks konformatsiooni, mis liiguvad geelis erinevalt. Iga erineva genotüübi puhul on ACP aktiivsus erinev, püsides teatavas väärtuste vahemikus. Erinevate
kõik erinevad üksteisest ensümaatilise aktiivsuse poolest. Sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud ensüüme nimetatakse allosüümideks. Inimese vererakkudes on kirjeldatud kolme põhilist aluselise fosfataasi ACP varianti, mida määravad kolm alleeli ACPA, ACPB ja ACPC. Nende kolme alleeli kombineerumise tulemusena võivad tekkida kuus erinevat genotüüpi. Aluselise fosfataasi A, B ja C vormid on funktsionaalselt sarnased, kuid erinevad oma liikuvuselt geelelektroforeesil, sest nende aminohappelises järjestuses on erinevusi. Kuue erineva genotüübi puhul on valkude elektroforeetiline pilt erinev. Kõigi kolme homosügootse variandi puhul on geelis elektroforeetiliselt tuvastatavad kaks erinevat, igale tüübile spetsiifilist valgubändi, sest samal polüpeptiidil on kaks konformatsiooni, mis liiguvad geelis erinevalt. Iga erineva genotüübi puhul on ACP aktiivsus erinev, püsides teatavas väärtuste vahemikus. Erinevate
annaabi.ee 
