TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale. minutit Räägib mida tänases tegevuses tehakse. ...
TALLINNA ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOLI TÄIENDÕPPEKESKUS Kaidi Randmaa LIIKUMISTEGEVUSE RÕÕM LÄBI ÜHISÜRITUSE Täiendkursuse lõputöö Õppimine ja kasvamine mängu kaudu (17.09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN………………………………………………
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid.
tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid. Rühmaruumi sisustamisel arvestada seal viibivate ja töötavate täiskasvanute vajadustega. Oluline pöörata tähelepanu kõikidele rühma tasandi suhetele: laps-laps, laps-õpetaja, lapsevanema-õpetaja. Laste omavahelisi häid suhteid toetavad mängud ja organiseeritud tegevused paarides või väikestes rühmades, õpetaja roll suunata laste koostööoskuste kujunemist (Õun 2005:150).
vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab
Harjutusi läbi viies väikevahenditega (käbid, väikesed pallid, lühikesed nägemine harjutuste sooritamisel ja liigutustes ainete vaheline – erinevate ainevaldkondade vahel nöörid, korgid) saab arendada sõrmede osavust ja peenmotoorikat;7.Teatud suuremõõtmelised ühisosa loomine 7. NIMETA SISU JA ÜLESANNETE POOLEST ERINEVAID LIIKUMISTEGEVUSE TUNDE? vahendid (langevari, ujumisnuudel, pikk nöör ) võimaldavad sooritada erinevaid harjutusi üheskoos 1.Tegevus, kus tähelepanu pööratakse uute harjutuste tutvustamisele ja õpetamisele; 2) Tegevus varem grupis ja arendada koostöö oskust. 17
või seiklusspordikoolitajad isetehtud tasakaalurajad, nöörisikutamismängud ja ämbritassimised ... Pakuvad võimalust olla värskes õhus, tunda rõõmu liikumisest ja mängulisusest, on jõukohased kõigile, andes seega iseenesega rahuloluimpulsi, arendavad koordinatsiooni ja nutikust. Mida veel ühelt tervislikult puhkepäevalt tahta? Kui videosse võtta ja pärast analüüsida, saab neid kasutad ka meeskonna-analüüsi osana. Liikumistegevuse tekkeks on Kaarel Zilmeri sõnul mitmeid võimalusi. Selle võib mujalt maalt sisse tuua nii on Eestisse jõudnud näiteks triatlon, rannavolle ja kepikõnd. See võib välja kasvada n-ö traditsioonide rikkumisest: alles see oli, kui tõsimeelsed suusainimesed lumelauduritest kuuldagi ei tahtnud, nüüd aga on saanud lumalauatamisest eraldiseisev ja tõsiseltvõetav spordiala. Liikumistegevus võib alata ka sobiva keskkonna ja sotsiaalse õhustiku
vääti pidi õrnkimpu -> postsentraalkääru. 4) Info liikumise tee sõrmede lihaste seisundist käest peaaju koorde: Impulss liigub kodarmistest ja küünarmistest painutajatest/sirutajatest küünarluu-, kodarluu- ja keskpidist närve pidi ülespoole õlavarrepõimikusse(4 alumist kaelanärvi). Õlavarrepõimikust seljaaju valgeaine tagumise väädi lateraalsesse ossa – talbkimpu. Talbkimp viib impulsi edasi posttsentraalsesse (tumesin.) kääru suuraju koores. 5) Tahtlik liikumistegevuse juhtimine käe lähendamisel (väikese sõrme poole), arvestades ainult kontsentrilist lihastööd: Tööd teevad randme painutajad-sirutajad koos. Nt. küünarmine randmepainutaja ja – sirutaja (moodustavad kinemaatilise ahela). Käsklus tuleb motokorteksist, pretsentraalkääru alumistest osadest ning liigub mööda kortikospinaalkulglat 4 alumise kaelanärvini eessarves (õlavarrepõimik) -> küünarluunärv(randmepainutaja) ja kodarluunärv(randmesirutaja) -> neuromuskulaarne sünaps
Lihasrakkudel on võime kontraheeruda e aktiivselt lühendada oma pikkust. Lihaskontraktsioon on keemilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vajalik on tugiaparaadi koordineeritus ,et säilitada stabiilne kehaasend ja liikumine. Maali-Liina, jaanuar 2012 Inimese liigutustegevuse aluseks on kehahoid ehk rüht. Korrektne kehahoid tagab liikumistegevuse korral koormuse õige jaotumise kehaosade vahel. Rühti ehk kehahoidu mõjutavad: kehapoolte sümmeetrilisus 2 8 agonist- ja antagonistlihaste tasakaalustatud areng liigeste liikuvuse ja jõu tasakaalustatud areng 38) Lihaskontraktsiooni libisevate filamentide teooria
annaabi.ee 
