1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 1.1.Väikelapse-ja lapseiga Liikumine on üks inimese põhitegevustest. Juba raseduse ajal on tunda loote liigutusi, ema kõhus nad põtkivad jalgadega ja liigutavad käsi. Kui laps on sündinud hakkab ta üritama hoida pead, hakkabhäälitsema, liigutama oma keha iseseisvalt, roomama, seisma, istuma kõrvalise abita ja lõpuks kõndima. Vastavalt sellele, kuidas organism aja jooksul areneb ja kasvab omandab laps pidevalt uusi liikumisoskusi. Ka magades on organism aktiivne. Huvi ümbritseva maailma vastu suureneb pidevalt , laps muutub sotsiaalsemaks ja omandab uusi oskusi, tema areng kiireneb. Kui teha beebidele IQ test, oleks liikuvate laste testi tulemused oluliselt paremad vähemaktiivsete omast. Oluline on lapsele temaga suhtlemine, suhtlemisel õpib laps kuulama, rääkima hõlmates sealjuures silmade ja pealiigutusi ning kehakeelt, mis osutub hiljem vajalikuks sotsiaalses elus. Liikumist
Lähtuvalt kehalist aktiivsust mõjutavatest teguritest: 1) Suure osa päevast veedavad lapsed koolis, seega on kõigil võimalus saada kehalist koormust riiklikku õppekavasse kuuluvates kehalise kasvatuse tundides. Kehaline kasvatus on osa õppeprogrammist, mille eesmärgiks on õpetada läbi kehalise liikumise. Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemise toetamine õpetades lastele ja noorukitele erinevaid spordialasid ja arendades liikumisoskusi. Õpetus tervisele soodsast kehalisest aktiivsusest peaks sisaldama teadmiste, arusaamise, motoorsete oskuste ja vilumuste, käitumise suunamise oskuste õpetamist ning enda toimetulekusse uskumise ja positiivse suhtumise kujundamist kehaliselt aktiivsesse elustiili. Konkreetse võimaluse kasutamisel tuleb olla maksimaalselt paindlik, pakkudes võimalust mitmekesiseks tegevuseks. Ühelt poolt on
kasu, mida õpilased on ära õppinud või omandanud. Oskuste kasutamine muutub harjumuseks. Keh.kasv.põhieesmärk(2) *Kehaline kasvatus saab positiivselt avaldada mõju laste arengule hõlmates endas võimalust avaldada mõju õpilaste kehalisele , vaimsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele kui ka isiksuse arengule. * õppimine midagi teha. st omandada uusi oskusi. * on kehaliselt aktiivse eluviisi kujunemise toetamine õpetades lastele ja noorukitele erinevaid spordialasid ja arendades liikumisoskusi. *luua kehaliselt haritud inimene Nimeta õpetaja rolle kehalise kasvatuse tunnis *Õpetamise roll *Organiseerija ja juhtija roll *Õpikeskkonna kujundaja roll *Vaatleja roll, informatsiooni andja, kohtuniku, hindaja, tagasisideme andja Nimeta enam Ameerika spordile 19saj.mõju avaldanud riike Saksamaa, Rootsi, Inglismaa Nimeta hindamise rolle *Selgitab välja õpilase tugevad ja nõrgad küljed *Määrab kindlaks õpilase arengu *Määrab kindlaks millisel tasemel on tunni eesmärk saavutatud
Hea võrkpallur oskab liikuda kiiresti ette, küljele ja taha; oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 39 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik. Juhul, kui võistkond sooritab vähem või rohkem puuteid, kaotab ta punkti. On hea, kui õpilased saavad tunnis võrkpalliga võimalikult palju kokkupuuteid. Pallid võib kaasata juba tunni ettevalmistavas osas, siis võib palli põrgatada, visata, püüda, zongleerida, lihtsalt käes
nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad. 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga Füüsilise aktiivsuse olulisust elamisele tõestavad juba imiku käte ja jalgade esimesed liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jalgadega põtkimisele ja kätega liigutamisele järgnevad juba roomamine, püsti seismine, kõndimine, hüppamine ja jooksmine. Terve kasvav laps omandab pidevalt uusi liikumisoskusi ning tal tuleb aidata omandada häid seismise, istumise ja kõndimise asendeid. 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga Tervetel mureealistel on elu täidetud tavaliselt toimingutega, mis on ka kooli õppeplaani osadeks. Füüsiline aktiivsus hakkab sõltuma töö iseloomust. Töö on kas "istuv" või "liikuv". 2.3. Vanurid Vanurite üldiseks heaoluks ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi
(1) Nägemispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud nägemisfunktsioonide kahjustusest: (2) Õppekeskkond kohandatakse vastavalt puudespetsiifikale. (3) Õppetöö korraldamisel kasutatakse spetsiaalselt väljatöötatud ja kohandatud õppevahendeid (punktkirjaõpikud jt). (4) Kool tagab õpilasele individuaaltundidena füsioteraapilise teenuse rühi, motoorika ja koordinatsiooni arendamiseks. (5) Õpilaste orienteerumis- ja liikumisoskusi ning igapäevaelu oskusi arendatakse individuaal- või rühmatundides. (6) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 7. Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Raskete somaatiliste haigustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle
Laps ei pruugi mõnd liikumisülesannet kohe lahendada suuta. Kui ta seda tagajärjetult püüab, soovita talle, kuidas võiks sihile jõuda ta võtab sind kuulda. · Vii laps parki. Isegi kui sinu kodu lähedal pargis ei ole mänguväljakut. meeldib lapsele avaral muruplatsil mängida. Ta teab, et murule kukkudes ei saa haiget. · Paiguta tema toa mööblit ümber. Näiteks võid sa täna tõstajema tooli laua teisele küljele. See tähendab, et ta peab sinna ronimiseks oma liikumisoskusi pisut teistmoodi kasutama. 5. Harjuta lapsega kõndimist ja seisma jäämist. Kui sa talle kiiresti seisma jäämist õpetama hakkad, saate koos palju nalja. Algul vajab ta paigale jäämiseks mitut hoo mahavõtmise sammu, kuid üsna pea läheb asi paremini. Kehalise aktiivsuse ergutamine 25.-30. elukuuni Laps kasvab kolmanda eluaasta jooksul järjest pikemaks ja võtab kaalus juurde.
annaabi.ee 
