Siit saate aimu, kui vanalt hakkas einstein leitutama jne..
EinsteiniFriedmanni kosmoloogia Click to edit Master subtitle style 04.04.10 Küsimused Mille poolest erineb kõver ruum tasasest (eukleidilisest) ruumist? Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Kuidas sõltub mittestatsionaarse mudeli areng Hubble'i konstandist? Mis on kosmoloogiline horisont? Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Kõver ja Eukleidiline ruum Einsteini järgi on ruum kõver ja positiivne ehk meenutab kera Eukleidese 5. aksioom ei kehti Kaht täpselt ühesugust sirget ei ole kõvera ruumi käsitluses Kõver ja Eukleidilineruum Milline võib olla mittestatsionaarse mudeli areng? Mittestatsionaarne mudel on praegu tunnnustatud universumi mudel Sai alguse ülikuumast ja tihedast massist Universum hakkas tekkima (Suur Pauk) Paisus, tänaseks on selgunud, et see paisumis protsess ei ole lakanud
, . , , , . . 14 1879 · - · 1921 · - · · 300 E=mc² , 16 , ( ?) . · , , - . · 1895 . , . · , , , . * ( ) , . 1921. · 12 16 · · · · · · , , , . , . . , . 5 : 1. 2. 3. 4. 5. « »;, ... , , 5 (1968) · 18 1955 1 25 , . 19 1955 · , 12 . - ( Ewing Cemetery ), .
Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Albert Einsteini gümnaasiumi nime. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb
3. Valguse muutumisel ühest olukorrast teise muudab valguskiir suunda. Newton suri 25. Detsember 1642. Albert Einstein sündis 14. Märts 1879 Saksamaal, hiljem oli Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega. Paljud inimesed teda selle aja suurimaks teadlaseks. Einstein avastas relatiivsusteooria ning aitas kaasa kvantmehaanika ja kosmoloogia arengule. Einstein sai kuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist. Paljude tavainimeste meelest olid Einsteini avastused arusaadavad ainult talle endale, sest need tundusid nii uued ja keerulised. Einstein oli nagu geenius, sest tema avastused muutsid füüsikat peaaegu täielikult. Ilma Einsteini avastusteta poleks meil televisiooni, arvuteid, mõeldamatud oleks kosmoselennud. Einstein suri 18. Aprill 1955. Newton ja Einstein on kaks isikut kellele maailm on palju võlgu. Tänu Newtonile teame me miks kõik asjad kukuvad allapoole mitte ülespoole, teame mismoodi valguskiired ruumis levivad
Laur Langeproon Albert Einstein Albert Einstein wurde am 14. März 1879 als Sohn einer jündischen Familie geboren. Studienabschlu im Fach Physik war in 1900. Er hat gearbeitet als Hilfslehrer, Beamter, Profesor. Albert Einstein nimmt in der Geschichte der Naturforschung eine Sonderstellung ein. Er steht an der Wende von der alten zur neuen Physik. 1934 mit 34 Jahren, Entwurf Allgemeine Relativitätstheorie (1913). Mit der Schaffung der Relativtätstheorie hat Einstein die klassische Physik des elektronmagnetischen Feldes schöpferisch vollendet. Er hat eine Lehre von Raum, Zeit und Schwerkraft begründet. Die Arbeiten zur Physik der Molekule hat er fortgesetzt, die Forschungen über, den atomistischen Charakter des Lichtes und die Wärmestrahlungen als Schlüssel der Energie verdankt. In der politischer Rolle der Naturwis...
gümnaasiumi õpetajaks. Vaatamata sellele, et ta oli edukas, ei olnud ta kuigi silmapaistev õpilane. Mõni kuu pärast õpingute lõppu, 1900. aastal hakkas ta saatma artikleid ajakirja Annalen der Physik. Tema esimene artikkel, mis oli teemal vedeliku voolamine joogikõrtes, ilmus samas numbris Plancki kvantteooriaga. Samal aastal kohtus ta enda tulevase naise Mileva Mariuga ning peagi kujunes nende sõprus armastuseks. Ajaloolased on vaielnud, kas Mari mõjutas Einsteini või mitte. Suurem osa neist arvavad siiski, et naine ei olnud mitte kuidagi Alberti mõjutajaks. 1902. aastal sündis Albertil ning Mileval tütar, kelle nad lapsendada andsid. Aasta hiljem otsustas paar abielluda ning aastal 1904 sündis neil esimene poeg, Hans Albert Einstein. Nende teine poeg, Eduard, sündis 1910 aastal. Kui Einstein otsustas Berliini kolida, jäi tema naine koos lastega Zürichisse. Mari ja Einstein lahutasid 14. veebruar 1919, olles
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes
Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Vastasel juhul ei omista elektronid energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomi-tuumadega 3 Einsteini fotoefekti võrrand Fotoefekti kirjeldab Einsteini võrrand Click to edit Master text styles h Second level mv 2 Third level 2
Kuulus valem E=mc² Selle valemi järgi on energia võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega. Selle valemi kaudu saab erirelatiivsusteoorias defineerida massi. Fotoefekt Fotoefekt seisneb elektronide väljalöömises metalli pinnast valguse toimel. 1921. aastal sai Einstein Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Faktid Väga aktiivne kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200 kirja. Einsteini hobiks oli viiuli mängimine. 1939. aastal pöördub Einstein kirjaga USA presidendi Franklin D. Roosevelti poole, milles hoiatab, et natsid on võimelised valmistama tuumapommi. 1952. aastal pakub Iisraeli valitsus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde. Kehtib ka arvamus, et Albert Einstein oli ainult teiste teooriate varas ja petis. Aitäh kuulamast !
valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus kasvab (kõik väljalöödud elektronid jõuavad anoodile), tekib kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks; 7) einsteini fotoefekt valgus saab neelduda või kiirata kindlate kvantide kaupa, ta oletas, et valgust kandev osake lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö, hf=A+; 8) einsteini valem fotoefekt saab esineda ainult siis, kui footonienergia on väljumistööst suurem, sest siis jagub footoni energiast elektroni vabastamiseks ja ainest eemale kandmiseks,
Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. . kus on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites Thompsoni valem kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Einsteini valem fotoefekti kohta hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi saab elektron kaasa kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. Bohri aatomimudel järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. 1
järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust mateeria saab ainult välja tulla), mida ühendab nn sild ehk ussiauk, mis aga pole tavalisele mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud
oluline kui vaimusügavus. Teine tõestas, et aatomid on tõepoolest olemas (selles leidus tol ajal veel kahtlejaid). Filmis näitas ta aatomite lõhustumist tekitades õllele mullid. Aatomite lõhustumisel põletas ta kogu kuuri maha, kuid kogu pere jäi rahule, kuna Albert leiutas midagi, millega kogu nende suguvõsa siiani hakkama ei olnud saanud. Ja kolmas artikkel tõi pööraku kogu maailmapilti. Saja aasta möödumine Einsteini imepärasest viljakast aastast sai oluliseks ajendiks, et ÜRO kuulutas 2005. aasta Ülemaailmseks füüsika aastaks, mis tõi kaasa palju üritusi kogu maailmas, samuti ka Eestis. Einstein sündis 1879. aastal Lõuna-Saksamaal Ulmis, kuid kasvas üles Münchenis. Varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast sirgub suurmees. On üldteada, et ta õppis rääkima alles kolme aastaselt. 1890. aastal läks ta isa elektritarvete äri pankrotti ja pere kolis Milanosse.
ALBERT EINSTEIN ALBERT EINSTEIN • ALBERT EINSTEIN (14. MÄRTS 1879 – 18. APRILL 1955) OLI SAKSAMAALT PÄRIT NING HILJEM ŠVEITSI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODAKONDSUSEGA JUUDI RAHVUSEST FÜÜSIKATEOREETIK. PALJUD PEAVAD TEDA 20. SAJANDI SUURIMAKS TEADLASEKS. • OMA SAAVUTUSTE TÕTTU NIMETATAKSE EINSTEINI VAHEL KOGU KAASAEGSE FÜÜSIKA ISAKS. TA ON 20. SAJANDI KÕIGE MÕJUKAM FÜÜSIK. EINSTEIN AVASTAS MASSI JA ENERGIA VAHELISE SEOSE E = MC², MIDA ON NIMETATUD ISEGI MAAILMA KÕIGE KUULSAMAKS VÕRRANDIKS. AASTAL 1921 SAI TA NOBELI FÜÜSIKAAUHINNA TEENETE EEST TEOREETILISE FÜÜSIKA ALAL. • EINSTEIN SAI MAAILMAKUULSAKS PÄRAST ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA SÕNASTAMIST 1915. AASTAL. HILJEM ÜLETAS TEMA KUULSUS KÕIKIDE TEISTE TEADLASTE OMA JA POPULAARKULTUURIS
alati midagi uut teada. Tahtsin teada, mis objektid nad ikka on. Olen alati mõelnud nende peale. Sest kõik objektid universumis on universaalsed ja imelised. Selles referaadis kirjutan ma teile mustadest aukudest, nende tekest, mis moodi nad mõjutavad teisi objekte, milline on nende tähtsus universumis ja kas on valged augud. Kui suur on nende kaal ja teised näitajad. Mida võib olla musta aukude sees. Erinevate inimeste teooriat, nagu Hawkingu, Einsteini. Mis juhtub musta auguga peale plahvatamist ja kuhu kaovad kõik kehad sinna sissesastudes. Lühidalt seletan mustade aukudest iseenesest. 3 1. Mustad augud 1.1 Mis on mustad augud? Mustad augud on universumis olevad alad, mille külgetõmbejõu eest ei ole pääsu, sest nende gravitatsioonipotentsiaal on tohutu suur. Kõik, mis satub musta augu mõjupiirkonda, jääbki sinna, kaasa arvatud valguskiired
Erirelatiivsusteooria 7.01.2013 Erirelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis on loodud peamiselt Albert Einsteini poolt ning avaldatud 1905 aastal. Albert Einstein, kes elas aastatel 1879-1955, sündis Saksamaal ning tema tuletatud relatiivsusteooriad seletavad astroniimo ja füüsika nähtusi, mis ei allu Newtoni seadustele. Erirelatiivsusteooria revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat. Albert Einstein rajas nende teooriate alusel aga ühtse ja seesmiste vastuoludeta teooria. 1905. aastal kinnitas Albert Einstein oma erirelatiivsusteoorias, et mitte miski, isegi
Albert Einstein 1879-1955 Lapsepõlv ja koolitee Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli
olemusest. Ent missugust kasu võin saada mina kui lihtinimene relatiivsusteooriast? Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastat, on teise jaoks kõigest sekund. Kui kusagil tuleb jutuaineks relatiivsusteooria, siis kuuleme tihtipeale seda mõtet kõige sagedamini. Einsteini välja mõeldud idee kõlab küll võimsalt, isegi geniaalselt, ent mida head ja väärtuslikku annab see teadmine mulle ? Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, et mida kõrgemal sa elad, seda kiiremini vananed. Ehk kui sa elad 102- korruselise Epmire State Buildingu tipus, siis vananed sa 104 miljondiku sekundi võrra kiiremini kui esimesel korrusel elav inimene. Teadlaste jaoks oli see pikema ajaline kvantaatomkelladega katsetus täielik
http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3hF78&feature=BFa&list=HL1350235995 http://www.youtube.com/watch?v=CNDaifCMAdI Arhitektuur Emotsionaalselt intensiivsed vormid Originaalsuse taotlemine Ehitistele omistatakse ka sümboliväärtus ( architecture parlante kõneleva arhitektuuri idee) Materjalid- betoon, klaas Ekspressionistliku arhitektuuri suurim traagika seisneb idee ja teostuse, vaimu ja mateeria vastuolus. ( nt: Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn". Torniehituse ,,äpardumist" võib pidada kahekordseks. Algselt plaanitud betoonist valatud torn ehitati tegelikult suures osas hoopis tellistest ja krohviti üle. Samuti läks luhta nende idee tõestada Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann,
Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust. Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist(relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul
keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni tänapäevani, üsna väikese keskmise tiheduseni. Tuumareaktsioonid varases Universumis said toota hulgaliselt kergeid elemente, mida nüüdisajal näeme enda ümber, tihedus pidi olema vähemalt kümme tonni kuuptolli kohta, kümne miljardisel temperatuuril (1 kuuptoll 16,387 kuupsentimeetrit). Einsteini üldrelatiivsusteooria ei võimalda Universumil
Valguskiiri ja raadiosignaali peeti eetrilaineteks, nii nagu heli on õhus levivad rõhulained. Kuid üksjagu katseid ei toetanud seda mõttekäiku. 1905. aasta juunis kirjutatud artiklites, mis tõid Einsteinile tippteadlase maine, jõudis ta järeldusele, et kui pole võimalik kindlaks teha, kas ilmaruumis liigutakse või püsitakse paigal, muutub eetri mõiste üldse ülearuseks. Ta lähtus postulaadist, et kõik vabalt liikuvad vaatlejad täheldavad loodusseadusi täpselt ühesugusel kujul. Einsteini väide, et loodusseadused ilmnevad ühesugusel kujul kõigi vabalt liikuvate vaatlejate jaoks, sai relatiivsusteooria aluseks. Selle teooria nimetus tuleneb väitest, et tähtsust omab üksnes suhteline ehk relatiivne liikumine. Relatiivsusteooria tähtsamaid järeldusi on massi ja energia vaheline seos. Einsteini postulaadist, et valguse kiirus peab olema kõigi jaoks ühesugune, järeldub, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini. Siit järeldub
Mida suurem on keha mass, seda vähem muutub tema kiirus vastastikmõju tulemusena. Mass väljendab ka keha teistsugust omadust, millega ta osaleb vastastikuses mõjus teiste kehadega. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga ta tõmbab teisi kehi enda poole. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks; Mass on inertsi mõõt." Need väited on arvatavasti kõik õiged, sest need pärinevad usaldusväärsetest infoallikatest. 2 Albert Einsteini relatiivsusvalem E = mc on tuntuim valem maailmas. Ja pärast selle valemi tekkimist, oldi kindlad, et mass pole mitte muutumatu, vaid suhteline. Arvati, et mass on kiirusest sõltuv suurus. Vaatlen massi selle valemi järgi. Sest see valem ütleb, et mass mõõdab aine, mitte energia hulka, et mass ongi tegelikult energia. Netwon ütles enne aga, et mass on muutumatu suurus, et mass ei sõltu kiirusest.
Kvantoptika nähtused Valguse levimisega ja valguse ning aine või elementaar osakeste vastasmõjuga seotud nähtused, mida on võimalik mõista ainult valguse korpuskulaarse olemuse alusel. Nähtused: # Fotoefekt # Einsteini fotoefekt teoori # Valguserõhk # Comptoni efekt # Fotogeemilised reaktsioonid 1. Fotoefekt Elektronide väljalöömine metallist valguse toimel. (Lisa materjali on Sille käes!) Voolu ei ole, sest G õhutühjas kapslis puuduvad elektrit juhtivad osakesed + G
kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid. Kui poleks liikumist, siis kehad seisaks, nad omaks ainult potentsiaalset energiat, siis ei saaks ka paljud tegurid neid mõjutada. Liikumiste põhjustega tegeleb dünaamika. Mida kiirem on liikumine, seda väiksema ajaga läbib keha teatud teepikkust ehk siis aeg väheneb ja läbitud teepikkus suureneb. Liikumist iseloomustab ka Einsteini relatiivsusteooria. Kui kiirus on väga suur (valguskiirus 300 000 000 m/s). Seda kiirust pole veel siiamaani avastatud, kui arvatakse, et see on olemas. Einsteini relatiivsusteooria ütleb, et kiirus on absoluutne suurus ning aeg ja teepikkus on suhtelised suurused. Anastassia Gabrukevich, 10 T
lainepikkus, mis antud ainest fotoefekti põhjustab. (punpiiri sagedus - p , on vähim valguse sagedus, mis antud ainest veel elektroni välja lööks). Ainele langeva valguskvandi energia (E) kulub ainest elektroni välja löömiseks (A) ja elektronile kineetilise energia (K) andmiseks: E=A+K Seda valemit nimetatakse me v 2 h f h fp Einsteini fotoefekti võrrandiks ja lahti kirjutades saab see kuju: 2 . Siin me on elektroni mass (9,1·10³¹kg) ning v elektroni kiirus. Seda, et valgust võib käsitleda osakesena, tõestavad peale fotoefekti nähtuse ka mitmesugused fotokeemilised reaktsioonid. Näiteks osooni tekkimine, pesu pleegitamine, fotosüntees, foto tekkimine filmile ja Comptoni efekt. Viimane nähtus seisneb selles, et röntgenkiirguse hajumisel ainelt, mis sisaldab vabu elektrone, muutub kiirguse
Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, aastani 1921.Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, kus Reinesil tuli oma autasu oodata 38 aastat pärast neutriino avastamist.Aga kuna preemiaid ei määrata laureaatidele postuumselt on pikaealisus sama oluline kui vaimusügavus. Teine tõestas, et aatomid on tõepoolest olemas(selles leidus tol ajal veel kahtlejaid).Ja kolmas tõi pööraku kogu maailmapilti. Saja aasta möödumine Einsteini imepärasest viljakast aastast sai oluliseks ajendiks, et ÜRO kuulutas 2005. aasta Ülemaailmseks füüsika aastaks, mis tõi kaasa palju üritusi kogu maailmas, kaasaarvatud ka Eestis viimaks füüsika just noorteni. Einstein sündis 1897. aastal Lõuna-Saksamaal Ulmis, kuid kasvas üles Münchenis,Varajases lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et temast sirgub suurmees.On üldteada, et ta õppis rääkima alles kolme aastaselt
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert. · Einstein lõpetas ülikooli keskmise
Ta on ka ise öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad tema väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ta tegeleb.(McEvoy, Zarate, 2002) Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis. Ta on Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik ja teda peetakse üheks kõige hiilgavamaks füüsikateoreetikuks pärast Einsteini. Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks ta edasi õppima Cambridge'i ülikooli teoreetilist astronoomiat ja kosmoloogiat. Peale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge’is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos – motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. See on ravimatu haigus ja arstide arvates jäi tal elada veel paar aastat
paljudele tema katsetele. Seetõttu julgeti katsetada reaktorit rahvarohkes südalinnas. • Iseeneslik ahelreaktsioon saavutati kell 15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline. Einsteini valem • Fermi oli arvatavasti esimene teadlane, kes juhtis tähelepanu Einsteini valemis E=mc2 peituvale tuumade siseenergia vihjele. • 1923. a kirjutas ta, et on hea, kui lähitulevikus ei avastata teed selle kohutava energiakoguse vabastamiseks. Hea teada • Fermi järgi on nimetatud keemiline element fermium ja pikkusühik fermi ning tema nimest on tuletatud ainet moodustavate elementaarosakeste üldnimetus fermion. Tänan tähelepanu eest!
Albert Einstein Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas kaupmehe perekonnas. Albert Einsteini vanemad Hermann ja Pauline olid keskklassi saksa juudid. 1886 aastal algas tema koolitee Münchenis. Kord öelnud ladina keele õpetaja Albertile: ,,Einstein, teist ei tule kunagi midagi mõistlikku!" 1894 kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. Aasta lõpus lahkus ta koolist protestiks seal valitseva preisliku korra vastu. 1895 ühines perekonnaga Pavias Itaalias. Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis.
varjestamisvõimalused: beetakiirgus- õhuke Päikese ja tähtede energiaallikas on metall-leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria. Inimene kiirgusväljas: esimesed haiguse ÜLD: on Albert Einsteini loodud füüsikateooria,
.............. 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................ 9-10 6. Kasutatud kirjandus................................................................... 11 SISSEJUHATUS Soov mõista võimalikult sügavalt Universumi ehitust ja evolutsiooni on viinud teadlasi mitmesuguste teoreetiliste materjalide väljatöötamisele. Praegusajal on põhikonspetsioonina tunnustatud Einsteini üldrekatiivsusteooria baasil Aleksandr Fridmani tuletatud lähtevõrrandid, mis ühendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi ülitihe ja ülikõver Universum olema ülitugevas paisumisseisundis. Piltlikult kasutatakse seda kui ülivõimsat plahvatust, Suurt Pauku, mis viis Universumi tekkemomendil paisumisseisundisse. Nüüdisaegsed teoreetilised kaalutlused näitavad, et meie universum võib olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas.
aeglustunud. Valguse kiirus vaakumis c=299 792 456 m/s on suurim looduses võimalik kiirus; täpselt sellise kiirusega saavad liikuda ainult esemed, mille seisumass on null (näit. valgusosakesed footonid). Relatiivsusteooria jagatakse kaheks - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Esimene loodi varem, ning selle põhiseisukohaks on, et valguskiiruse väärtus kõigi vaatlejate jaoks on konstantne. Einsteini tegi kindlaks, et valguse kiirus ei sõltu sellest, kas valgus liigub Maa liikumissuunas või sellele vastu. Tema sõnul tajuvad kõik vaatlejad, et valgus liigub vaakumis kiirusega 300 000 km/s, sõltumata sellest, kui kiiresti või mis suunas nad liiguvad. relatiivsusteooria kohaselt ei ole olemas universaalseid joonlaudu ja ajanäitajaid, mis erinevais olukordades ühtmoodi käituks. Kui valguse kiirus on tõepoolest konstantne nagu Einstein väitis,
on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einsteini vahel kogu kaasaegse füüsika isaks. Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik. Einstein avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Tegemist on Einsteini relatiivsusteooria valemiga. E=mc² Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Fotoefekt on elektronide emissioon metalli pinnalt suure sageduse ja
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900
Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Ta on elu jooksul omanud mitmeid kodakondsuseid: saksa, siis vahepeal ilma kodakondsuseta, sveitsi, austria, saksamaa ja ka USA kodakondsust. Rahvuselt oli ta juut. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootisalalisvooluseadmeid. Tal oli 2,5 aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5- aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane. Koolis oli Einstein üldiselt hea õpilane, kuid sattus konflikti kooli juhtkonnaga sellepärast, et Einsteinile ei meeldinud koolis kasutatav meetod kõiksugu teadmisi järele korrata seni, kuni see pähe jääb. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 16-aastaselt astus Einstein Zürichis Sveitsi Föderaalsesse Polütehnikumi. 1896
Referaat Juhendaja: Marko Häelm Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaat räägib Albert Einsteinist. Ta on jagatud kahte peatükki, millest esimene käsitleb endast lühikest kirjeldust tema eluloost, ja teine räägib tema tähtsusest füüsikas. Viimasest võiks muidugi kirjutada pikki tekste ja neid kirjutama jäädagi, kuna Einstein saavutas enda elu jooksul rohkem, kui mitu sajandit füüsikud enne teda. Einsteini tähtsust füüsikas võib pidada põhimõtteliseks, ta oli suurte ideede kasutuselevõtja, kes muutis maailmapilti märkimisväärselt ja võib lausa öelda absoluutselt. Kuigi muidugi absoluutsed asjad Einsteinile endale ei meeldinud. Einstein ise on inimene, keda tunneb pildi pealt ära kõik ennast natukenegi harituks pidavad inimesed. Oma eksentrilise oleku ja välimusega on ta jätnud maailma muretu
· Teine seadus väidab, et kehale mõuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. · Kolmas seadus väidab, et kaks keha võutavad teineteist jõududuega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. NB ! Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada ,,Einsteini relatiivsusteooriat." Einsteini relatiivsusteooria - Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele, mida põhjustab muu hulgas mass. Relatiivsusteooria on avalikustatud aastal 1905) Erirelatiivsusteooria - Erirelatiivsusteooria käsitleb muu hulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast.
Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga. Schwarzschildi mustast august ei pidavat mitte miski välja tulema, Einstein-Roseni must auk pidavat aga koosnema kahest osast: mustast august, kuhu aine saab ainult sisse minna, ning teises universumis asuvast valgest august, kust aine saab ainult välja tulla. Kahes eri universumis asuvat musta ja valget auku ühendab ,,sild" ehk ,,ussiauk", kust aga läbi minna ei saa - musta augu singulaarsus jääb ette. Nii Schwarzschildi kui Einsteini-Roseni must auk on võimalikud üldrelatiivsusteooria lahendid. Häda on selles, et väljast musta augu sisse ei näe ja Schwarzschildi musta auku Einsteini- Roseni mustast august eristada ei saa. Et kindlaks teha, kas mustas augus on universum, peaks vaatleja ise musta auku kukkuma. Teistele ta avastusest teatada ei saaks. Nõnda ei pruugi me kunagi teada saada, kumb lahend on õige. SCWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN
meeldis oma venda jälgida venna laboris, mis asus perekonna kodus. See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake, siis osakesed peaksin moodustama laineid. De Broglie oli veendunud, et Einsteini avastus valguskvantidest oli üldine. Seega pakkus ta välja, et laine levimist võib seostada osakeste liikumisega, olgu see siis footon, elektron või prooton. Ta jätkas sageduste andmistega lainetele. Lähtudes osakeste liikumisest kutsus De Broglie neid laineid ,, pilootlaineteks". Tema järgmine eesmärk oli seostada neid laineid tegelike osakeste liikumisega ja siis mõõta seda lainet. Lõpuks suutis de Broglie välja tulla matemaatilise võrrandiga
appearance of the middle of things, in an eternal despair of knowing either their principle of their purpose? All things emerge from nothing and are borne onwards to infinity. Who can follow this marvelous process? The Author of these wonders understands them. None but he can." Albert Einstein (18791955) Värske uuring näitab, et Einsteini aju teatud piirkonnad olid tõepoolest väga ebatavalised ning see võibki olla selgituseks, miks ta suutis luua füüsikas seniolematuid teooriad. Ühtlasi viitab uuring, et Einsteini kuulsa muusikalembuse põhjus peitub samuti tema aju anatoomias, kirjutas Science NOW. Kui Einstein 1955. aastal Princetoni haiglas suri, siis eemaldas patoloog Thomas Harvey surnukehalt aju ning mõõdistas, fotografeeris ja säilitas selle
kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne. · Relatiivsusteooria järgi on looduse kõige suurem kiirus valguskiirus ning kui keha liigub valguselähedase kiirusega, siis tema pikkus väheneb, mass suureneb ja aeg kulgeb aeglasemalt. Einsteini relatiivsusteooria on jagatud kaheks erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid e. inertsiaalseid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteooria vaatleb ka kiirendusega liikuvaid taustsüsteeme. Üldrelatiivsusteoorias kasutatakse ka samasusprintsiipi, mis väidab, et keha osalemine gravitatsioonilises vastastikmõjus ja selle sama keha inertsus on võrdsed
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes
võimalusse paraneda. Inimesed ei pidanud enam nii palju muretsema ja kartma, mis üks või teine haigus endaga kaasa toob. Süüfilise ravimi leiutamine oli inimestele kindlasti äärmiselt oluline, kuna süüfilis oli läbi mitme sajandi olnud kogu Euroopas väga levinud suguhaigus. Näiteks 1892. aastal oli Carl Dehio andmetel ainuüksi Tartu Ülikoolist lahkunud meestudengitest süüfilises 24%. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Inimestes tekitasid sellised väljaütlemised segadust ja õudust. Maailmas, kus juba nii kaua elatud oli, avastati ühtäkki palju salapärast ja mõistetamatut. Oli hirmus mõelda, et inimese mõistus ei küündigi nii kaugele, et mõista kõiki universumi paradokse. Arvan,
Teine artikkel seletas lahti Browni liikumise tööpõhimõtte ja lõi sellega lõplikult veenva empiirilise tõestuse aatomite olemasolule, milles senini paljude füüsikute ja keemikute seisukohad lahknesid. Molekuli ja aatomi mõisteid kasutati läbisegi. Üks juhtivaid atomismi kriitikuid, ainehulga mõiste, mooli, vermija, Tartu Ülikooli vilistlane ja Nobeli keemiapreemia laureaat W. Ostwald tunnistas hiljem, et veendus aatomite olemasolus Einsteini tööd lugedes. 6 "This velocity is so nearly that of light, that it seems we have strong reason to conclude that light itself (including radiant heat, and other radiations if any) is an electromagnetic disturbance in the form of waves propagated through the electromagnetic field according to electromagnetic laws.". James Clerk Maxwell. Maxwell, James Clerk, "A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field". 1865.
konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse mõju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika nähtus, kus valguse langemisel metalli pinnale löödi sealt välja negatiivne laeng. Einsteini valem fotoefekti kohta. Alles 1905 õnnestus Albert Einsteinil selgitada m v2 fotoefekti olemust ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina ehk sõnades h f = A+ 2 metalli pinnale langeva footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja
parim viis universumi tekke kirjeldamiseks ning ka järeldamiseks, et Jumal on kõige selle taga seisvaks jõuks ja intellektiks. Suure Paugu teooria ennustab, et kõik galaktikad on tekkinud umbes samal ajal. Immanuel Kant väitis, et Lõpmatu Olend ei saa peegeldada milleski vähemas kui lõpmatus universumis. See, kuidas universum tekkis, pole oluline ja seega pole võimalik seda teada. Oluline on see, kuidas universum töötab. Autor seletab ka Einsteini teooriaid. Lihtsa põhjuse ja tagajärje seaduse kohaselt peab plahvatusel (siinkohal Suurel Paugul) olema Alustaja. Einsteini ,,ülim mõistuslik jõud" pole siiski Piibli Jumal. Ta oli küll veendunud, et mõistuslik ja loov Jumal on universumi loonud, aga eitas ta Jumala isiksuslikkust. On toodud välja ka teooria, et universum on võnkuv massiga kehad tõmbuvad üksteise poole. Suure Paugu teooriale on ka vastuseis, et seda pole kunagi juhtunud (Eric Lerner).
o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt esineda ainult juhul kui hf>A. Ainult siis jätkub energiat elektronile kineetilise energia andmiseks ja ainest Fotoefekti rakendusi Mikrolained läbivad Maa atmosfääri peaaegu neeldumata ja Maa peal muudetakse nende energia uuesti elektrienergiaks.
annaabi.ee 
