Liikumine ja Sport (0)

KARISTUSÕIGUS
Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi.
SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON  ehk eeldus
Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust.
Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks:
1) Kuritegu
2)Väärtegu 
Süütegu
Kuritegu on 
üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule 
põhikaristusena ette nähtud rahaline  karistus  või rahaline  karistus  ja juriidilisele isikule 
rahaline karistus ja sundlõpetamine.
Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on 
põhikaristusena on ette nähtud  rahatrahv  või  arest .  
Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse 
ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata.
Kuritegude raskusastmed
Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline 
vangistus  üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine.
Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline 
vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest.
Väärtegudel  astmed  puuduvad.
Karistusseadustiku kehtivus
Ajaline kehtivus
Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning 
vastupidiselt ei ole.
Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, 
ükskõik kus see ka ei asu.
Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki.
I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne
II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire,  traumad , tahtlik on tegu siis, kui isik soovib 
teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest.
Teo toimepanemine
Teo paneb toime isik, kes teeb isiklikult või teist isikut ära kasutades. Lisaks toimepanijatele 
võib kuriteo puhul olla ka osavõtja või  kihutaja . Üks osavõtjatest võib olla kaasaaitaja (see, 
kes tahtlikult osutab ainelist või moraalset abi teo toimepanemisele). Kaasaaitamisena 
võrdustatakse ka varjamisena. Kihutaja on isik, kes  kallutab teist isikut teo toimepanemisele.
Süüteokatse
Tegu, mis on suunatud õigusvastase teo toimepanekule, kuid tegu jääb teo toimepanijast 
sõltumatutel asjaoludel sooritamata.
Õigusvastasuse välistamine
Õigusvastasuseks loetakse tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteo koosseisule on 
õigusvastane ning ei ole tuvastatud süüd välistavaid asjaolusid.
Hädakaitse on tegu, kus isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat rünnet enda või teise isiku 
õigushüvedele.
Hädaseisund on tegu, kus isik kõrvaldab vahetult või vahetult eesseisvat ohtu endale või teise 
isiku õigushüvedele.
Kollisioon- kohutuste  kollisioon on olukord, kus isik peab üheaegselt täitma kahte omavahel 
vastuolus  olevat õiguslikku kohustust ning ühe kohustuse rikkumisel täidab ta samas teist 
õiguslikku kohustust. Sellisel juhul isik vabaneb vastutusest.
Süü
Õigusvastase teo eest saab isikut  karistada  üksnes siis, kui ta on selles süüdi. Süüdi on isik 
siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud .
Süüvõime ja süüdivus
Süüvõimeline on iga vähemalt neljateist aastane isik, kelle suhtes ei ole tuvastatud süüdivust 
välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad 
asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja 
muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride 
mitteületamisel ei ole isik süüdi.
Karistuse liigid ja määrad
Karituste liigid on põhikaristus ja lisakaristus. Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja 
rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte 
rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib 
olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks 
aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki 
juhtimisõiguse äravõtmine, relva- ja  laskemoona  omamise õiguse äravõtmine kuni viieks 
aastaks
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
Karistust kergendavad asjaolud on
•
Süütegude kahjulike tagajärgede ärahoidmine
•
 Kannatanule abiandmine
•
 Kahju vabatahtlik hüvitamine
•
 Süü ülestunnistamisele  ilmumine  või süüteo avastamisele kaasaaitamine
•
Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul
•
Süüteo toimepanemine ähvarduse, sunni  või sõltuvussuhte tõttu
•
Süüteo toimepanemine afektiseisundis
•
Süüteo toimepanemine raseda või kõrgemas eas isiku poolt
•
Süüteo toimepanemine hädakaitsepiiride ületamisel
•
Leppimine kannatanuga.
Lisaks eelnevatele võib kohus  kohaldada  ka muid karistust kergendavaid asjaolusid.
Karistust raskendavad asjaolud on :
•
Omakasu või muu madal  motiiv
•
Süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades
•
Süüteo toimepanemine alaealise, raseda, kõrges eas isiku või psüühikahäiretega isiku 
suhtes
•
Süüteo toimepanemine sõltuvussuhtes
Süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal
•
Loodus- või ühiskondlikuõnnetuse ärakasutamine
•
Teo toimepanemine üldohtlikul viisil
•
Raske tagajärje põhjustamine
•
Teo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks
Raskendavad asjaolud on ammendava loeteluga see tähendab, et kohus ei või kohaldada muid 
raskendavaid asjaolusid.
Aegumine
I Karistamise  aegumine
Kedagi ei või karistada kui teo toimepanemisest kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 
esimese astme kuritegude puhul kümme aastat ja teise astme kuriteo puhul viis aastat. I astme 
kuriteod on  sõjasüütegu, süütegu inimsuse  vastu ja süütegu mille puhul on võimalik määrata 
eluaegne vanglakaristus ning need ei aegu. Väärtegude puhul on aegumise tähtaeg kaks aastat.
II Kohtuotsuse täitmisele pööramise aegumine
Otsust ei pöörata täitumisele, kui esimese astme kuriteo kohta tehtud otsusest on möödunud 
viis aastat, teise astme kuriteo puhul kolm aastat ja väärteo korral üks aasta. Kui on määratud 
eluaegne vanglakaristus, siis selle puhul täitmisele pööramine ei aegu.
III Karistatuse aegumine
Väärteo puhul  kustub karistatus ühe aasta puhul. Maksuseaduses sätestatud väärteo puhul, 
kustub kahe aasta jooksul. Psühhiaatrilise sundravi lõpetamisel kustub kahe aasta jooksul, 
sõltuvusravi kohaldamisel kaks aastat.
Üle kahekümne vanglakaristuse ärakandmisel 15 aastat.