SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPAANIA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) PORTUGAL EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) SAKSAMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995)
majandusliidu liikmena ei saa Eesti oma majandust kaitsta. Samas peab vastuväiteks ütlema, et Eesti ettevõtjatel ei ole ka praegu mingit positsiooni ning Euroopa Liidu liikmena on Eesti ärimeestel tunduvalt rohkem võimalusi. Kokkuvõtteks peab ütlema, et Eesti majandus on küll oma tasemelt veidi taga pool Euroopa Liidu liikmesriikidest. Samas on Eesti rahapoliitika väga sobilik liitumiseks Euroopa Liiduga. Ning kindlasti annab rahaühenduse liikmesolek Eestile väga palju uusi võimalusi, mis iseseisval väikeriigil puuduvad. Euroopa Liit rahapoliitika mõju Eesti Vabariigile Koostaja: Sass Kaarama Avinurme Keskkool 10. klass Kasutatud kirjandus: http://ec.europa.eu/eesti/index_et.htm
Eesti panus NATOsse 29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja- Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel
KOKKUVÕTE Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liidu maaelu arengu toetustel ja otsetoetustel on olnud oluline roll maaelu arengus, põllumajandusega seotud elanikkonna sissetulekutes ning keskkonna säästva kasutamise soodustamisel. Eesti majandus on küll oma tasemelt veidi taga pool Euroopa Liidu 7 liikmesriikidest. Kindlasti annab rahaühenduse liikmesolek Eestile väga palju uusi võimalusi, mis iseseisval väikeriigil puuduvad. KASUTATUD MATERJAL [1] Riigikantselei, „Ülevaade Euroopa Liidu liikmelisuse mõjust Eestile,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/riigikantselei/euroopa/arhiiv/eesti-viis- aastat-euroopa-liidus/ulevaade-euroopa-liidu-liikmelisuse- mojust/Eesti_5_aastat_Euroopa_Liidus.pdf [Kasutatud 04. jaanuar 2016]
kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena. Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi. Stabiilsuse suurenemine ja julgeoleku paranemine on kõige sagedamini kasutatavateks Eli kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k. soft security) suurenes ELiga ühinedes juba tänu suuremale stabiilsusele, mida Eli liikmesolek pakub. Kaudset julgeolekut lisab ELi nelja vabaduse põhimõtte: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine liidu sees. Need seovad eri piirkondade huvid tihedamini ja raskendavad üksikute piirkondadega manipuleerimist. Kui Eesti ühineb Majandus- ja Rahaliiduga, siis puudub võimalus tekitada Eestis ebastabiilsust rahvusliku valuuta kurssi kõigutades. Kaudse julgeoleku saavutamisele aitab kaasa ka ühine põllumajanduspoliitika, mis tagab
jäänud vaid riismed sellest, mida ta kunagi oli omandanud. Kahekümnes sajand oli ungari rahvale eriti rahutu aeg, sest siss tuli inimestel pealt näha oma kodumaa kaotamist ja oldi sunnitud elama kommunistliku korra tingimustes. Kui müürid Ida- ja Lääne-Euroopa vahel 1989. aastal langema hakkasid, avas Ungari end taas Lääne mõjudele. Tänapäeval valitseb siin parlamentaarne demokraatia ning suhted naaberriikidega on head. Majandus on tõusuteel ning liikmesolek sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu NATO ja Euroopa Liit tagab Ungarile suurema stabiilsuse. Ungari on külastajatele lummav maa tänu oma pikale ajaloole ja vanadele kommetele ning traditsioonidele. See on mägede ja tasandike, jõgede ja järvede maa, kus valitseb kontinentaalne kliima, mis teeb ta suvisel ajal väga meeldivaks. Ungari pulbitseva kultuuri- ja riikliku keskusena on praegu populaarne turismiobjekt pealinn Budapest, aga ka maa
omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO struktuurid võimaldavad liikmetel julgeoleku poliitilistes, sõjalistes, majanduslikes ja muudes aspektides omavahel pidevalt konsulteerida, koordineerida ja koostööd teha ning hõlbustavad koostööd ka mittesõjalistes valdkondades, nagu teadus, informatsiooni vahetamine ja kaitse, keskkonnakaitse ja katastroofiabi. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest. Teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. NATO kõnepruugis tehakse vahet riskide jagamise ning koormakandmises osalemise vahel
tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. Eesti panus NATOsse 29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel
ametialade praktiseerimisel. Praktiseerimaks reguleeritud valdkonnas, tuleb inimesel kas selleks registreeruda või taotleda litsentsi kompetentsest ministeeriumist. Taotlejal tuleb tõestada, et tal on valdkonnas tegutsemiseks nõutav kvalifikatsioon. Kui ministeerium annab tegevuseks loa või registreerib isiku ja kui vastavasse kutsealaliitu kuulumine on kohustuslik, siis tuleb registreeruda ka liitu. Tavaliselt on liikmesolek kohustuslik või vajalik praktiseerimaks teatud ametinimetuse all. VABA LIIKUMISE PÕHIMÕTTED JA NENDE JÄLGIMINE (ISIKUD, KAPITAL, KAUBAD, TEENUSED) Kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine ELi kodanikele, kes soovivad iseseisvalt alustada praktiseerimist teises liikmesriigis või osutada seal teenust, ei ole lubatud kehtestada rangemaid nõudmisi teadmistele, oskustele ja kvalifikatsioonile kui kohalikele elanikele.
ühendada Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti Vabadussõda 28.11.1918 3.01.1920 1924.aasta riigipöörde katse- NSV Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 1940.a. okupeeriti Eesti Vabariik NSV Liidu poolt. Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide (ESK, alaliidud, spordiseltsid) tegevus; Eesti liikmesolek ROKis katkes de facto. Lõpetati "Eesti Spordi Lehe" ja teiste perioodiliste spordiväljaannete ilmumine. Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 kuulutati Eesti Vabariik taasiseseisvaks. Ajaloo seisukohalt olulised isikud: Balthasar Russow Tallinna kroonika kirjutaja. Johann Skytte 1629. aastal Liivimaa kindralkuberneriks määratud Uppsala ülikooli kantsler Wilhelm Struve TÜ professor, kes abistas TÜ võimlemisrühmade moodustamisega Jakob Hurt Tähtis ärkamisaja tegelane
annaabi.ee 
