Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Endal tekkis pärast Sahara kõrbest läbisõitmist suur hirm õlut täis külmkapist kaugemale kui 5 m mitte minna. Siinai poolsaar ja Punase mere ranniku lähedal on ka 2 km kõrguseid mägesid, aga ka need janunevad nagu kogu maagi vihma ja niiskuse järgi. Linnad Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid
ilmestavad kõikjal põlluveertes üksikult ja saludena kasvavad datlipalmid. • Samas on Niiluse jõe orus sellist haljendavat maastikku suhteliselt vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Linnad • Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. • Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. • Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. • Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. • Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki
möödunud sajandil laiade bulvarite rajamiseks tehti -- ja ehitada midagi trammisarnast sajandivanuste hoonete vundamentidele. "Õhku on vaja ehitada, õhk ei maksa ju midagi!" hüüatas Ludvig Sander "Pisuhännas" pilvelõhkujaid ülistades. Samamoodi võib öelda, et maa all on ruumi küll, vaja ainult käigud kaevata. Nii Pariislased ka tegid ja võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata. Jumalaema kirik Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus sellest kes esimesena pani kive vundamentisse kas Moris de Sülli või paavst 7 Aleksander III. Ludvig XIV ajal elas kirik üle tõsised muutused: hauad ja vitraazid olid rikutud (lammutatud).XVIII sajandi lõpus olid palju aardeid olid katki tehtud või varastatud
Kahanemise puhul see nii ei ole. Alati raiutakse ju saba, aga mõne aja pärast selgub ikkagi, et jälle lendas pea. Kahandamise õiged kohad annavad endast märku hilja, kui üldse annavad. Siis tavaliselt reserve enam pole ja kogu värk, olgu siis vürtspood või maailmamajandus, lähevadki hingusele. Inimene, kes teenib aastas sada tuhat dollarit ja inimene, kes teenib miljon dollarit, elavad umbes ühesugust elu. Nad mõlemad siplevad iga päev samades liiklusummikutes, üks neist ainult palju kallimas autos ja kiiremat sülearvutit näppides. See asjaolu on jõukamalt ammu hingerahu röövinud. Maailmas on nähtavasti kümneid, aga tõenäoliselt sadu miljoneid inimesi, kes meelsasti kergitaksid kõik hinnad mitmekordseks. Liiklusummikud oleksid päevapealt kadunud, ning elada oleks üldse palju lahedam. Ja mis kõige tähtsam: hingerahu oleks tagasi. Asju toodetaks vähem, hinnad oleksid sellevõrra kõrgemad ja majanduskasv endiselt positiivne. Kuid
kahtlemata ka laiemat kaubavalikut ja hinnapaindlikkust (võimalust valida sobiv rahakotile vastavalt). Eriti oluline on sellise teenuse kättesaadavus kiire elutempo juures, kus muude igapäevaste kohustuste kõrvalt ei leita sageli aega pereliikmetega ajaveetmiseks. Nagu ka muudes artiklis mainitud varasemalt läbi viidud uuringutega saadud tulemusest, leiti, et ajaline võit seisneb peamiselt selles, et tarbija ei pea kulutama peale tööpäeva lõppu oma aega liiklusummikutes või parklas autole parkimiskohta otsides. Kuigi uuring ei käsitlenud Eesti tarbijaid, siis võib tudengi meelest tõmmata uuringu tulemustes paralleele ka kohalike tarbijate ning nende vajadustega. Selline teenus pole Eestis küll väga kaua turul olnud (suuremad jaekaubandusettevõtted, nt Selver alustas alles 2015. aastal), kuid tarbijate vastuvõtt olnud siiani üsna soe. Nõudlusest hoolimata, on teenus veel tehniliselt vähearenenud
Muidugi on võimalik ehitada lendavaid autosid, ehitada kahetasandilisi (kõrgusel) teesid, magistrale või keeruka tunnelisüsteemi, sundida autojuhte ümber istuda mikroautodele, mis on varustatud kunstintellektiga ja GPS-süsteemiga või ehitada köisraudteid ja monorelsse. Aga kõik ülesloetud on raske, kallis ning ei saa tagada vajatud kiiruseid ja transpordimahtu. Samuti ta väidab, et probleemi on vaja lahendada kasutades seda, et liiklusummikutes seisvad autojuhid on jätnud enda järel. See on eraldusriba sõidurajade vahel. Selle kitsa eraldusriba peale kavatsetaksegi ehitada standartse raudteerööpa (on väga oluline, et nimelt standartse, kuna ei ole vaja luua uut tööstust) ja selle ebastandartse meetodiga lahendada liiklusummikute probleemi. Rööpas on ainult kaks sentimeetrit kõrgem kui tavaline tee, seetõttu rööpa üle võiks sõita igal suunal ja autoliiklus jääb häirimata
Ameerika kardioloogid märkasid oma uuringutes, et teatud isiksuseomadustega inimesed on stressile vastuvõtlikumad ja neil esineb sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi. Selliste omaduste „potensiaali“ hakkasid nad nimetama A – tüübiks (Elenurm jt 1997: 58). A – tüüpi isiksuse käitumist iseloomustavad järgmised kolm koos esinevat tunnust 1) Ajahäda Alati kellegagi pahuksis. Tegeleb korraga mitme asjaga. Ärritub tihti liiklusummikutes ja järjekordades oodates. On teistega suheldes kärsitu. Muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha. 2) Võitluslikkus Püüab alati võidu peale välja minna. Väga enesekriitiline. Mõõdab elu materiaalsetes väärtustes. Ei oska saavutatust rõõmu tunda. 3) Viha ja vaenulikkus Tunneb viha nii enda kui ümbritseva vastu. Usaldamatu ja põlglik teiste suhtes
sobimatuks. Peale selle on tõenäoline, et samal ajal, kui hooajaline massiturism vallutab nende elupiirkonna, reisivad nad ise meeldivamatesse turismipiirkondadesse puhkama. See tekitab probleeme kohapealse tööjõu leidmisel ja naastes on muutunud ka elanike hoiakud, nägemus teenustest ja nende kvaliteedist, mis omakorda võib põhjustada muutunud suhtumist turistidesse ja negatiivsete hoiakute jõudmist käitumismustritesse. Massiturismi ebasoodne mõju avaldub veel liiklusummikutes, arvukates jalakäijate gruppides, müras, prügis, parkimisprobleemides ning loomulikult ka kuritegevuse kasvus. Pidevad turistide vood põhjustavad taime- ja loomaliikide, parkide ning teiste looduslike kohtade hävimist. Pinnase, õhu ja vee reostus kandub läbi toidu ja jookide inimestele ja loomadele, põhjustades haigusi. Turistide uudishimu, vaba ning tihti üleolev käitumine tugevdab kohalikus kogukonnas eemaletõukavat suhtumist ja veelgi suuremat eraldumist. (Guide..
annaabi.ee 
