piiratud, kuna ta ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale. Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär. Eestis on arvukalt riiklikke andmekogusid, milles sisaldub palju informatsiooni riigi elanike kohta (Rahvastikuregister, liiklusregister). Koos erinevate ametkondade asjaajamise muutumisega üha elektroonilisemaks on järjest rohkemaid neist andmekogudest võimalik kasutada elektrooniliselt. Samas käivad suurema mugavusega kahjuks kaasas ka suuremad ohud. Digitaalinformatsiooni kaitsmise meetodid on võrdlemisi uued ning kasutajale raskemini hoomatavad kui tavalised füüsilised turvameetmed. Samuti on arvutis failide kujul hoitavate andmete kopeerimine võimalik
võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 kohaselt teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. IF Kindlustuse tüüptingimustest lähtub, et kindlustusvõtja on kohustatud kindlustusandjale viivitamatult teatama, kui kindlustusobjekt kantakse kindlustusperioodi jooksul teise riigi vastavasse registrisse (liiklusregister, mootorsõidukite register jms). Lisaks peab teade olema kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kindlustusandja nõudsel peab kindlustusvõtja esitama kindlustusobjekti kindlustusandjale ülevaatamiseks viivitamatult pärast kindlustusobjekti osa eemaldamist, paigaldamist või vahetamist. Kindlustusvõtja on kohustatud säilitama ja kindlustusandja nõudmisel esitama kindlustusandjale
deposiidina (võlgnik hoiustab raha pankrotiavalduse tõrjumiseks, tõendamaks oma maksevõimet), aga ka näiteks Liiklusregistrisse kantud mootorsõidukite võõrandamisel, kus notar väljastab müüjale raha pärast seda, kui ostja on Liiklusregistrisse omanikuna sisse kantud. Selliste teenuste osutamise muudab kliendi jaoks mugavamaks see, et notar saab mitmeid andmebaase kasutada veebis (Eesti väärtpaberite kesk- register, Liiklusregister jne) ning seega raha edastamise eelduste täitumist kontrollida. Samade reeglite järgi saab notar ametiteenusena hoiule võtta ka dokumente. See on kasutust leidnud näiteks kinnistusraamatus piiratud asjaõiguse kannete muutmiseks või kustutamiseks antavate notariaal- selt kinnitatud nõusolekute hoiustamisel. Kinnistusraamatuseadus*10 ei luba kinnistamisavaldust või kande kustutamise nõusolekut esitada kinnistusosakonnale tingimuslikuna (kinnistusraamatuseaduse § 42), kuid
Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese): Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus jne):-Patendid- Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad- Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse. AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist) Registerpandi tekkimine
Karistusregister Ca 1-2 päeva info liigub politseiregistrist (Siseministeerium) karistusregistrisse väärtegu on ametlikult fikseeritud Ametlik infosisend VPS andmebaasi Maanteeameti Loodav VPS andmebaas Liiklusregister (sõidukid, juhtimisõigus jm) Joonis 3. Liiklusreeglite rikkumise karistuse jada ja sisend veapunktisüsteemi Veapunktide arvestuse ja administreerimise käsitlus hõlmab loodava andmebaasi arhitektuuri ning sidustamist olemasolevate andmebaasidega. Käesolev lahendus on välja pakutud vastava ala spetsialistide poolt. Antud ülevaade loob alused võimaliku riigihanke korraldamiseks.
Ühisomandis olevat asja saab pantida vaid tervikuna Registerpant võidakse seada täpsemalt (registerpandi ese): Riiklikult registreeritud nn intellektuaalse vara vormid (registrid sätestatud vastavates eriseadustes, nt patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus jne):-Patendid- Kaubamärgid-Tööstusdisaini lahendused-Kasulikud mudelid-Sordid-Mikrolülituste topograafiad-Geograafilised tähised Transpordivahendid:-mootorsõidukid (liiklusregister)-Õhusõidukid (tsiviilõhusõidukite riiklik register) Kommertspant -(valduseta registerpandi alaliik – ettevõtte vallasvara pantimine, märge tehakse kommertspandiregistrisse. AÕS sätestab üksnes materiaalõiguslikud alused registerpandi ja selle esemete kohta Täpsemad protsessuaalsed reeglid tulevad juba eriseadustest(nt kaubamärgile pandi seadmine nõuab notariaalset tõestamist) Registerpandi tekkimine
eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet - (25) Sõiduki omaniku andmed ei olnud ega ole liiklusseaduse ühegi redaktsiooni järgi ka avalikud. Ka Riigikohus on varem kinnitanud, et liiklusregister ei ole avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda teisi isikuid puudutavate registriandmetega - (26) Sõidukit kui vallasasja sai ja saab AÕS § 276 lg 1 ja § 277 lg 1 järgi pantida, kuna tegemist on üleantava varaga ja selle pantimine ei ole keelatud. 18/67 - (27) . Esmane viis vallasasja pantimiseks on käsipant, millega sai ja saab vallasasja AÕS §
ulatuses, seetõttu peab esimese astme kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumist põhjendama. Näiteks on riigikohtu halduskolleegium leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nende endiga seotud registriandmetele. Seetõttu ei ole liiklusregister avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi isikuid puudutavate registriandmetega. Liiklusregistriandmete muutmisega ei muutu automaatselt omandiõigus sõidukile - vallasomandi tekkimiseks on vaja kokkulepet ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet. Seega ei saa registripidaja tegu registriandmete muutmisel olla ka põhjuslikus seoses asjaoluga, et isik on kaotanud sõiduki omandiõiguse